Eelnõu kohaselt on tühine tarbijakrediidileping, mille krediidikulukuse määr ületab Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesoleva aasta augusti seisuga on kolmekordne määr 102,2 protsenti, selgub valitsuse kommunikatsioonibüroo teatest.
Kui tarbijakrediidileping on tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduses sätestatud määras, milleks käesoleva aasta esimesel poolaastal oli 0,15 protsenti.
Lisaks näeb eelnõu ette, et vahekohtu kokkulepe, mille esemeks on tarbijale krediidi andmise lepingust tulenev vaidlus, on tühine. Vahekohtu regulatsioon lähtub eeldusest, et lepingu pooled on võrdsed. See ei ole aga eelduseks tarbijakrediidilepingu puhul, sest tarbija sõlmib selliseid lepinguid vähem ja enamasti pole tal läbirääkimise võimalusi. Ka kehtiva õiguse järgi ei saa nõrgema poole kaitse eesmärgil teatud vaidlusi lahendada vahekohtus. Nendeks on töölepingu lõpetamise ja eluruumi üürilepingu vaidlused.
Eelnõu muudatused on osa paketist kiirlaenuturul avaldunud probleemidega toimetulekuks.
Kehtivas õiguses on sätestatud krediidi kulukuse määr, mida ületav määr ehk kolmekordne Eesti Panga avaldatud määr, on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ent tühiseks muutub see leping alles siis, kui tarbija suudab tõestada, et tegi tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Praktikas ei suuda tarbija seda reeglina teha. Eelnõu kohaselt on kolmekordset Eesti Panga avaldatavat krediidi kulukuse määra ületav leping automaatselt tühine ning tarbija ei pea enam täiendavaid tehingu heade kommete vastasust kaasatoovaid eeldusi tõendama.
