17.04.2014 Neljapäev

Väärismetalli pöördkäibemaksustamise seadus läbis esimese lugemise

Kolmapäeval läbis riigikogus esimese lugemise seaduse eelnõu, millega liidetakse väärismetallid ja vääriskivid pöördmaksustatavate kaupade nimekirja, muudatuse eesmärgiks on võidelda praegu kuni 10 miljoni euroni ulatuva käibemaksupettusega.

Väärismetalli pöördkäibemaksustamise seadus läbis esimese lugemise
Väärismetalli pöördkäibemaksustamise seadus läbis esimese lugemise Foto: Reuters

"Maksupettuste vältimiseks soovime rakendada kõikide väärismetallide ja vääriskivide käibe korral pöördmaksustamist. Üksnes kogu kullamaterjali käibele pöördmaksustamise kehtestamine tooks kaasa teiste väärismetallide ja vääriskividega toimepandavate pettuste hüppelise kasvu. Pöördmaksustamine ei too ettevõtjatele kaasa täiendavaid kulutusi, täienev eelarvelaekumine on selle aasta teisel poolaastal hinnanguliselt 3,5 miljonit eurot," ütles rahandusminister Jürgen Ligi riigikogu ees.

Seaduse kohaselt läheb käibemaksu tasumise kohustus edaspidi kauba müüjalt selle ostjale. Kullasulamite puhul, milles kullasisaldus ületab 325 tuhandiku kaaluosa, kehtib selline pöördmaksustamise kord juba 2012. aasta 1. aprillist.

Rahandusministeeriumi hinnangul võiks selline maksusüsteemimuutus aidata iga-aastasest väärismetallide ja -kividega seotud 10 miljoni euro suurusest käibemaksu maksupettuste kogukahjust vähendada kuni 70 protsenti. Seadusemuudatusele järgneva kuue kuu jooksul on täiendav laekumine plaanide kohaselt kokku 3,5 miljonit eurot.

Hinnanguliselt on Eestis kokku 380 äriühingut, mis kas on tegelenud või tegelevad väärismetallide vahendamisega. Neist 260 ei ole enam käibemaksukohuslased, 22 pole kunagi seda olnud ja 98 on jätkuvalt käibemaksuregistris. Eelnõu koostajate sõnul ei saa Eesti majanduskeskkonda ja turu suurust arvestades pidada eluliselt usutavaks, et selline hulk äriühinguid on seadnud omale eesmärgiks tegeleda kasumlikult väärismetallide vahendamise valdkonnas. Seda ilmestab asjaolu, et väärismetallidega tegelenud või tegelevatest ettevõtetest 144-l on maksuvõlg kogusummas 4,4 miljonit eurot.

Maksuhalduri kogutud andmete pinnalt nähtub, et kehtestades ühes kitsas valdkonnas pöördmaksu, liigub pettus koheselt seotud kõrvalvaldkonda. Näiteks hetkel müüakse pettusi toimepanevate isikute poolt kullavalandeid, milles kulla sisaldus jääb alla 325 tuhandikku kaaluosa, vältides seeläbi pöördmaksustamise kohustust, mis 2012. aastal tekkis puhta kulla puhul.

Lisaks kullale on tuvastatav trend, et käibemaksupettusi pannakse toime ka muude väärismetallide ja vääriskividega. Tehingute ahel on fiktiivsete tehingute abil loodud võimalikult pikaks ning ahelas on äriühinguid, millega maksuhalduril maksukontrolli läbiviimiseks kontakti saada ei ole võimalik, kuna need ettevõtted on äriregistris registreeritud lühikest aega. Lisaks ei ole sageli tuvastatav ka kiirelt edasimüüdud materjali päritolu, materjal ise ja ka see, et kas seda materjali on kunagi üldse olnudki.

Seadusemuudatuse tulemusena võiks väheneda pettuste maht ning väärismetallide sektor võiks korrastuda, kuid samas võivad siiani selles sektoris pettusi läbiviivad isikud liikuda teistesse sektoritesse ning muudatuse positiivne mõju käibemaksu laekumisele võib jääda lühiajaliseks, märgitakse seletuskirjas.

Maksupettuste võimalikult kiireks tõkestamiseks on seaduse planeeritav jõustumisaeg 1. juuli. Pöördmaksustamise eriskeemi rakendamine vääriskividele võiks jõustuda tuleva aasta 1. jaanuarist, kuna vääriskividele pöördmaksustamise eriregulatsiooni kehtestamine eeldab Euroopa Nõukogu otsust. Eestis esitas Euroopa Komisjonile taotluse erandi kehtestamiseks 13. jaanuaril 2014. aastal.

255x300

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!