"Eelnõu seob soojuse hinnalanguse selleks tehtud investeeringu garanteeritud tulukusega, mille tulemusena on võimalik mitmetes kalli hinnaga kaugkütte piirkondades vähendada hinda rohkem kui viiendiku võrra," ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda täna BNS-ile.
Kulutused kaugküttele moodustavad leibkonna eelarves suure osa, mistõttu peab Ruuda sõnul olema kaugküte tagatud võimalikult soodsate kütustega.
Väikestes kaugküttepiirkondades laialt levinud põlevkiviõlil baseeruv kaugküttelahendus on võrreldes lokaalsete kütustega kallis – põlevkiviõlist toodetud kaugkütte hind on lõpptarbijale koos maksudega 108 eurot megavatt-tunnist, kuid biomassist või turbast toodetud kaugkütte hind 70-75 eurot megavatt-tunni kohta.
"Tootmisseadmete vahetamine tähendab mõistagi tootjale täiendavat kapitalikulu, kuid kokkuvõttes on võimalik soojuse lõpptarbija hinda katla väljavahetamisega oluliselt vähendada," sõnas Ruuda.
Ühe olulisema muudatusena käsitleb eelnõu Ruuda sõnul kohaliku omavalitsuse kohustust kehtestada oma haldusala kaugküttepiirkonnale soojusmajanduse arengukava 2016. aasta 1. jaanuariks, mis peab andma nii kaugkütteettevõtjatele, kohalikule omavalitsusele kui tarbijatele selge visiooni piirkonna kaugküttealasest tulevikust.
Arengukava annab kaugkütteettevõtjale kindluse täiendavate investeeringute tegemiseks ning tarbijatele kodusooja hinnastabiilsuse. Kohustus ei lisa kohalikule omavalitsusele täiendavat eelarvekulu, sest arengukava koostamise finantseerimiseks näeb riik ette tagastamatut abi alates tuleva aasta keskpaigast.
Kooskõlastusringi esimene ring lõppeb 26. septembril, siis edasi läheb eelnõu Justiitsministeeriumisse ning Ruuda sõnul loodetakse seaduse jõustumist hiljemalt suveks.
