Miks riik ei näe riski asjaolus, et ettevõtjate ärisaladused võivad lekkida? Eesti ettevõtlusest valdav osa on ühel või teisel viisil seotud vahendusega ning siin on oluline teada, kust osta soodsalt, kus on kliendid ning millise kasuga müüa — see info on ettevõtjate jaoks kulla hinnaga.
Teabeametis lahvatanud skandaal vaid kinnitab, et ettevõtjaskonna kartused on vägagi põhjendatud. Kui välisluurest, aga varasemalt ka kaitsepolitseist ja Kaitseministeeriumist on võimalik lekitada riigisaladust, siis saab käibedeklaratsioonidega seotud superandmebaasi loojate vastuväiteid pidada kas lihtsalt rumalaiks või pahatahtlikeks. Nimelt väidetakse, et riski pole, kuna ametnikud ei hakkagi andmeid detailselt vaatama, vaid seda teeb arvuti. Rahvusvahelised andmevarguse suurkujud, FBI andmebaaside lahtimuukija Snowden ja WikiLeaksi asutaja Assange ei ole meie teada masinad, vaid luust ja lihast inimesed, kelle tegevuse tagajärjed ka austatud Eesti Vabariigi presidenti puudutasid.
Andmetele juurdepääsu omav inimene ei peagi seda teavet kasutama enda tarbeks kohe nüüd ja praegu. Kuid töölt lahkudes võib andmebaasist saadud infot kasutada nii omatarbeks kui ka konkurentidele müües. Paraku leidub alati inimesi, kes tundlikku infot rikastumise või mõjuvõimu tarvis hankida soovivad.
Maksu- ja Tolliametile peaks hästi teada olema, millist lisariski see nende töötajatele kaasa toob. Infot kasutades võib mõne ettevõtte tegevuse väga lihtsalt üle võtta. Muidugi võib ju pöörduda kohtusse, kuid kohtus on tõendamise kohustus hagi esitajal ehk siis ettevõtjal, kelle äritegevuse andmetest tulenevalt on sündinud näiteks uus ettevõte, ja selle tõendamine väga keeruline, et mitte öelda võimatu.
Kohtumisel ettevõtjatega on Justiitsministeeriumi asekantslerid rõhutanud, et majanduskuritegude uurimine ei ole Eestis juba aastaid prioriteetide hulka kuulunud. Selleks puudub ka vajalik ressurss ning ettevõtjad peaksid enda kaitsmisel lootma vaid endale ehk kirjutama kõikvõimalikud ohud lepingutesse. Kantsleri sõnade kohaselt ei peaks ettevõtjad lootma riigile, vaid saama ise hakkama, kui nende õigusi on rikutud.
Arusaamatuks jääb, kuidas saab ettevõtja ennast ise kaitsta, kui andmebaas koos kõikide ärisaladustega on riigi käes. Äsja süüdistas USA valitsus mitut Hiina kodanikku analoogses andmevarguses USA ettevõtetest, mille tagajärjel kaotati mitmeid tehinguid ning töökohti.
Kohtumisel MTA ja Rahandusministeeriumi esindajatega on ettevõtjatele väidetud, et ettevõtete poolt esitatud detailseid andmeid ei hakka vaatama ametnikud, vaid seda hakkab tegema arvuti, ning riskide korral ehk mittekokkulangevuste puhul võetakse ettevõte kontrolli. Järgnevalt pean vajalikuks tsiteerida MTA ja Rahandusministeeriumi poolt eelnõule kaasa antud seletuskirja: „KMD INF rakendamisel on MTA arvestanud, et KMD INF-il partnerite deklareeritud andmed tihti 100% ei klapi. Süsteemi eesmärk ei ole kõigi partnerite esitatud andmeid sobitada. Suurima lisaväärtuse annab süsteem pettuse keerulisemaks muutmisel ning samuti annab MTA-le operatiivselt informatsiooni, kes kellega on tehinguid teinud. Selle teabe põhjal saab MTA luua partnerite võrgustike mudelid″.
Eeltoodust saab järeldada, et sisuliselt luuakse uus andmebaas, kust oleks võimalik paljude ettevõtete tehingupartnerid ühekorraga kätte saada, et selle abil oleks lihtne teha koondeid ning tõsta need uue ettevõtte äriplaani üheks osaks.
Ettevõtjad mõistavad, et riik peab maksuauguga tegelema, ning tore, et MTA on viimasel ajal oma kontrolli tõhustanud. Kuid superandmebaas ei ole riigikassat kasvatav mehhanism, vaid viitsütikuga pomm ettevõtjate jaoks.
Siinkohal ei saa riik süüdistada ettevõtjaid, et viimased ei ole millegagi rahul ega paku välja lahendusi. Kõik ettevõtlusorganisatsioonid on teinud maksuaugu vähendamiseks hulgaliselt ettepanekuid, mis reaalselt tooksid riigile rohkem raha sisse, kuid nende analüüsimisega ei ole riik tegelenud. Samuti ei ole Eesti ametkonnad analüüsinud teiste riikide kogemusi, mis on tulu toonud maksupettustega võitlemisel.
Eesti kui eduka ja innovatiivse riigi mainega EL liige peaks võib-olla üldse algatama diskussiooni käibemaksu mõttekuse üle — ehk on see maks oma aja ära elanud ning tuleb leida paremini kontrollitavad moodused tarbimise maksustamiseks?
President Toomas Hendrik Ilvese poolt 20. mail välja kuulutatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse osas pöördub aga EVEA kindlasti õiguskantsleri ning vastavate Euroopa Liidu organisatsioonide poole, et saada abi ning toetust Eesti ettevõtluskeskkonna väljasuretamise vastu.
Kersti Kracht,
EVEA president
