TRK 1140x140 ee gif
27.09.2018 Neljapäev

Tööõnnetuskindlustus ei muuda töökeskkonda turvalisemaks

Sotsiaalministeerium küsis arvamust tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsusele. Kavatsuses soovitakse luua tööõnnetuste hüvitamiseks erakindlustusel põhinev süsteem, kus tööandjal on kohustus kindlustada töölepingu alusel töötav inimene tööõnnetuse toimumise suhtes. Eesti Kaubandus- Tööstuskoja hinnangul soovib riik panna osa oma ülesannetest tööandjatele ning ei toeta soovitud muudatusi.

Muudatus ei suurenda tööandjate motivatsiooni panustada senisest enam töökeskkonda

Võimalikuks probleemiks peab Koda olukorda, kus kindlustusandja ei võta arvesse konkreetse ettevõtte panustamist töökeskkonda, vaid lähtub sektori keskmisest tasemest ning sellest tulenevalt mõjutab see töökeskkonda panustamist negatiivselt. Samuti ettevõtted, kes täna ei järgi tööohutuse nõudeid, ei pruugi seda teha ka kohustusliku kindlustuse korral. Näiteks võivad sellised ettevõtjad sõlmida oma töötajatega võlaõigusliku lepingu ning vabanevad nii tööõnnetuskindlustuse maksetest.

Suurenevad kulud sunnivad loovalt mõtlema

Täna kulub riigil ja tööandjatel tööõnnetustega seotud kulude hüvitamiseks ca 10 miljonit eurot. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt oleks erakindlustusel põhineva tööõnnetuskindlustuse kogukulu 2019. aastal aga 31 miljonit eurot.

Muudatusega suurenevad kulud ka töölepingu alusel töötava töötaja kohta. See võib motiveerida tööandjaid kasutama senisest rohkem võlaõiguslikke lepinguid (nt käsundusleping, töövõtuleping). Selle tulemusena võib väheneda tööd tegevate inimeste kaitse. Lisaks suureneb risk, et tööandjad hakkavad eelistama neid töötajaid, kes on hoolsamad ja kellega kaasneb väiksem risk sattuda tööõnnetusse. Nii võib kohustuslik kindlustus vähendada tööandjate motivatsiooni võtta tööle või hoida tööl näiteks eakamaid töötajaid.

Kohustusliku tööõnnetuskindlustuse loomise üks eesmärk on tagada töötajale tööõnnetuse tõttu tekkinud kulude lihtsam ja kiirem hüvitamine, kuid ka kohustusliku erakindlustuse puhul võivad tekkida vaidlused. Esiteks võivad vaidlused tekkida küsimuses, kas töötaja tervisekahjustus on seotud tööga või mitte. Teiseks võivad vaidlused tekkida olukorras, kus töötaja teeb kaugtööd ja tööaeg on paindlik. Näiteks ei ole siis otseselt selge, kas tervisekahjustus juhtus töö ajal või mitte ning kas tööõnnetus juhtus väljaspool töökohta.

Ka töötajaid tuleb motiveerida tööohutust järgima

Koda leiab, et töökeskkonna parandamisel ja tööõnnetuste ennetamisel on oluline roll ka töötajatel. Tööohutuse nõuete järgimine ning puudustest teavitamine peaks kuuluma kõikide töötajate prioriteetide hulka. Kohustusliku kindlustuse loomine ei suurenda aga töötajate motivatsiooni olla tööülesannete täitmisel hoolikam. Pigem võib suureneda risk tekitada tahtlikult tööõnnetus, et saada kindlustuselt hüvitist.

Koja ettepanekud

Koda leiab, et tööõnnetustega seotud kulude hüvitamine võiks endiselt toimuda läbi solidaarse sotsiaalkindlustussüsteemi, kuhu tööandjad panustavad sotsiaalmaksu tasumise teel. Riik võiks kohustusliku kindlustuse asemel suurendada järelevalvet tööohutusnõuete täitmise üle ning teha seda riskipõhiselt. Samuti peaks riik nõustama nii tööandjaid kui ka töötajaid töökeskkonna teemadel, et tõsta üldist teadlikkust. Peale selle võiks riik vabastada erisoodustusmaksust kindlustusmaksed, mida teevad tööandjad, et kindlustada oma töötaid tööõnnetuse toimumise suhtes.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes