Eelnõu eesmärk on seletuskirja kohaselt muuta kõrgharidussüsteemi
toimimine üliõpilase jaoks õiglasemaks, kasvatada kõrgharidustaseme õppe
tulemuslikkust, vähendada kõrghariduse valdkondlikku killustatust ja
suurendada kõrgkoolide vastutust õppe kvaliteedi tagamisel.
Eelnõu kohaselt eraldatakse kõrgkoolidele edaspidi kõrgharidustaseme
õppe läbiviimiseks riigieelarvest õppeasutuse missiooni ja ülesannete
täitmiseks tegevustoetust, mis ei ole 1. ja 2. astme õppes enam üldjuhul
seotud konkreetsete õppekohtade ja lõpetajate arvuga.
Õppeasutus otsustab oma profiilist ja ülesannetest lähtudes ise,
millistes valdkondades kui palju õppekohti luuakse. Kui riigil on väga
konkreetne vajadus mingi valdkonna lõpetajate arv siiski tulemuslepingus
määrata, on võimalik seda teha.
Doktoriõppes säilib tulemuslepingus moodustatavate õppekohtade ja lõpetajate arvu kajastamine.
Tegevustoetust on võimalik taotleda ka erakoolidel.
Üliõpilastelt, kes õpivad eestikeelsetel õppekavadel ja täidavad
õppekava semestris vähemalt 30 Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkti
EAP) mahus, ei saa enam nõuda õppekulude hüvitamist.
Üliõpilane otsustab sisseastumisel, kas ta õpib täis- või osakoormusega.
Kui üliõpilane valib osakoormusega õppe, ei ole tal võimalik õppekava
semestris 30 EAP-d täita ning õppeasutusel on õigus üliõpilaselt nõuda
õppekulude hüvitamist juba esimesest semestrist alates. Täiskoormusega
õppides üliõpilane esimesel semestril õppekulusid ei hüvita. Esimese
semestri lõpul hindab õppeasutus üliõpilase õppekava täitmist ja selle
alusel võib tekkida õigus nõuda juba järgmisest semestrist õppekulude
hüvitamist.
Et üliõpilaste õppekulude hüvitamise uus regulatsioon jõustub eelnõu
kohaselt 2012. aasta 1. septembrist, uus tegevustoetuse regulatsioon aga
2013. aasta algusest, on seaduses sätestatud, et 2012 vastuvõtuga
seonduvate lisakulude kandmist toetatakse 2013. aasta tegevustoetuse
mahu hulgas.
Kõrghariduse rahastamissüsteemi muutmiseks on 2013. aastal planeeritud
10,8 miljonit eurot, 2014. aastal 21,9 miljonit eurot, 2015. aastal 33,8
miljonit eurot ja 2016. aastal 41,4 miljonit eurot.
Eelnõuga kaasneb Eesti Hariduse Infosüsteemi arendamise vajadus, mille
maksumus on hinnanguliselt 10.000 eurot. Lisaks on vajalik kõrgkoolide
tegevustoetuste taotluskorje süsteem, mis töötatakse välja 1. jaanuariks
2013 ning mille hinnanguline maksumus on 125.000 eurot.
BNS
