Selle tulemusena ei tule iga üksikut arvestit enam eraldi kontrollida, mis hoiab kokku ettevõtete raha ning tähendab tarbijatele vähem ebamugavusi.
Statistilise taatluse korral kontrollitakse juhuslikkuse alusel teatud osa arvestite kogumist ning nende positiivse taatlustulemuse korral loetakse kõik kogumis olevad arvestid taadelduks. Esimesena rakendatakse statistilist taatlust kaugloetavate elektriarvestite puhul.
Praegu paigaldatavate kaugloetavate elektriarvestitega saadakse arvesti näidud kauglugemise teel ning infovahetus arvestiga toimub palju sagedamini, enamasti kord tunnis, kui praegune kord kuus arvesti näidu vaatamine. Seetõttu on kaugloetava arvesti puhul tegemist väga operatiivse moodusega rikete avastamiseks ning iga arvesti eraldi kontrollimiseks vajadus puudub.
Vee- või võrguettevõtjale, kes kasutab tarbearvestitega tehtud mõõtmistulemusi tehingutes klientidega, lisandub seadusemuudatusega kohustus pidada tarbearvestite kohta registrit ja esitada igal aastal tehnilise järelevalve ametile elektrooniline tarbearvestite kasutamise teatis.
Üldjuhul on tarbearvesteid tehingutes kasutavatel ettevõtjatel ka praegu olemas andmed kasutatavate tarbearvestite kohta, kuid kogutavad andmed ei ühildu omavahel, muutes seeläbi järelevalve keeruliseks. Tarbearvestite kasutamise teatise esitamise kohustus jõustub 1. jaanuarist 2016 ning selleks luuakse vastav e-teenus.
Seadusemuudatusega vabastatakse Eesti siseriikliku tüübikinnituse nõudest mõõtevahendid, millele on mõnes EL-i liikmesriigis väljastatud tüübikinnitustunnistus enne 30. oktoobrit 2006. Muudatus võimaldab Eestis kasutusele võtta ja taatluslaboritel taadelda ehk nõuetele vastavust kontrollida teistes liikmesriikides kasutusel olevaid mõõtevahendeid, nagu näiteks kütusetankureid ja auto
