Seni olid seaduses nimetatud kutseõppe liigid põhihariduse nõudeta kutseõpe, põhihariduse baasil kutseõpe, keskhariduse baasil kutseõpe ning kutsekeskharidusõpe. Muudatuste tulemusel on kutseõpe seotud kutseseaduses kehtestatud kvalifikatsiooniraamistiku tasemetega. Õppekavad koostatakse lähtuvalt kvalifikatsiooniraamistikust ning õppekava õpiväljundid vastavad konkreetsele kvalifikatsioonitasemele.
Uue seaduse alusel koostatavad kutseõppe tasemeõppe õppekavad asetuvad kvalifikatsiooniraamistiku teisele, kolmandale, neljandale või viiendale tasemele ning vastav tase kajastub ka iga kutseõppe õppeliigi nimetuses. Kutseharidusstandard kirjeldab nõuded iga taseme kutseõppele.
Eelnõus sätestatakse iga taseme juures vastavalt esma- või ka jätkuõppe õppekavade alusel õppe läbiviimine, sätestatakse nõuded õpingute alustamiseks ning õpingute lõpetamiseks, määratakse õppe maht kutsehariduse arvestuspunktides ning kirjeldatakse iga kutseõppe taseme õpiväljundid.
Lisaks kirjeldatakse eelnõus, mis on kutseõppe arvestuspunkt, ühisõppekavade tingimusi ja osakutse saamist võimaldavaid õppekavasid. Eelnõu kohaselt lõpeb kutseõpe üldjuhul kutseeksamiga ja seeläbi saavad lõpetajad nii hariduslikku kui kutsealast kvalifikatsiooni tõendava tunnistuse.
Määrus jõustub 1. septembril.
