Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse eelnõuga (37 SE) kehtestatakse tarbijakaitseseaduse uus terviktekst ja võetakse üle EL-i vastav direktiiv EL-i tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta.
Eelnõuga reguleeritakse tarbijale kauba või teenuse pakkumist ja müümist või muul viisil turustamist kaupleja poolt, sätestatakse tarbija ja kaupleja vahelise vaidluse kohtuvälise lahendamise kord, sealhulgas tarbijavaidluse komisjoni töö korraldus, tarbijakaitse korraldus ja järelevalve ning vastutus seaduse rikkumise eest.
Olulisemad muudatused puudutavad veebipõhise interaktiivse platvormi loomist eelkõige piiriüleste tarbijakaebuste lahendamiseks ja tarbijale esitatud arve eest tasu küsimise keelamist.
Direktiivi nõuded pidid Euroopa Liidu liikmesriigid jõustama 9. juuliks 2015. Eelnõu sisaldab ka sätted EL-i tarbijavaidluste internetipõhise lahendamise määruse rakendamiseks. Eelnõus sisaldub nõue, mille kohaselt ei ole lubatud küsida eraldi tasu tarbijale esitatava arve eest.
Eelnõu kohaselt on edaspidi võimalik tegutsevatel üksustel (nt Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutsev tarbijavaidlusi lahendav üksus, Advokatuuri Aukohus, jt) taotleda pädevalt asutuselt tarbijakaitseseaduse nõuetele vastavuse tunnustamist. Edaspidi on võimalik ka tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse loomine nii eraõigusliku kui avalik-õigusliku juriidilise isiku või riigiasutuse juurde. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium määratakse pädevaks asutuseks, kes hindab ja tunnustab vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusi ning edastab tunnustatud üksuste kohta teabe Euroopa Komisjonile, samuti koostab nõutavad aruanded üksuste toimimise kohta.
Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse eelnõu (72 SE) on sisuliselt kehtiva kemikaaliseaduse muutmise seadus, mis on seaduse teksti loetavuse ja loogilise struktuuri taastamise huvides koostatud terviktekstina.
Muudatustega tagatakse ettevõtete, kus on suurõnnetuse oht nende parem ohutus. Eelnõuga täpsustatakse nende kohta käivat regulatsiooni. Muudatused näevad ette ka abinõud, et ennetada terrorismikuritegude toimepanemist, piirates selleks lõhkeainete lähteaineteks olevate kemikaalide kättesaadavust. Taolisi aineid sisaldavaid tooteid võib kättesaadavaks teha vaid professionaalsele kasutajale, kes vajab neid tooteid oma majandus- või kutsetegevuseks. Eespool nimetatud aineid käitlevad isikud peavad teatama kahtlustäratavatest tehingutest, ainete kaotsiminekust ja vargustest selleks määratud kontaktpunktile.
Muudes küsimustes ei ole kemikaaliseaduse regulatsiooni muudetud. Täpsustused on üksnes vormilised. Seaduse sätted on paigutatud loogilisse struktuuri ja on ühtlustatud nende sõnastuse stiili. Seadusest on välja jäetud ka need sätteid, mis on oma tähenduse või olulisuse minetanud, aga ka need, mille osas on vahepeal rakendunud otsekohalduvad Euroopa Liidu reeglid.
