Eesti riik soovib, et Euroopa Liidu (EL) pakettreiside direktiiviga oleks tagatud nii kõrgel tasemel tarbijakaitse kui ka ettevõtete elujõulisus.

Maailma taasavanemisega elavneb ka kultuurielu. Erinevate spordivõistluste, vabaõhuetenduste, kontsertide ning festivalide pileteid saab osta nii kodumaal toimuvatele üritustele kui ka piiri taha. Mida pileteid ostes jälgida, selgitab TTJA Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse jurist Heldin Malmet.

Tutvumisportaalide ja -rakenduste kasutamine on kasvamas, seda soodustab ka praegune koroonast tingitud teistmoodi elukorraldus, kus suurem osa suhtlusest toimub distantsilt. Internetis pakutavate teenuste kasutajaks hakkamisel ei tohi unustada, et sellega kaasneb reeglina lepingu sõlmimine, mis toob kaasa rahalised kohustused.

Reedel jõustus Euroopa Liidu tarbijakaitsealase koostöö määrus, mis võimaldab avastada ja lõpetada piiriüleseid rikkumisi kiiremini ning tugevdab tarbijate huvide kaitset e-kaubanduses. Määrusega muudeti tarbijakaitseseadust ning täiendati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) õigusi järelevalvetoimingute tegemisel.

Väikesele riigile nagu Eesti võib suurte, end EL-i tarbijatele suunanud e-kauplejate või platvormide korrale kutsumine üle jõu käia ning tänu tarbijakaitsealase koostöö määrusele saame senisest paremini kasutada ühise tegutsemise võimalusi teiste riikide tarbijakaitseasutustega. Riikide-ülese tegutsemise puhul on vajadusel võimalik kauplejaga läbirääkimistesse kaasata ka Euroopa Komisjon. Kuna internetis kauplejaid lisandub jõudsalt nii Eestis kui EL-is ning ligi kaks kolmandikku EL tarbijakaebusi on seotud just e-kaubandusega, siis on oluline, et kauplejate üle tehtaks tõhusat järelevalvet ja toimiks vastastikune hoiatussüsteem ka teise riigi elanikke kahjustada võivatest rikkumistest,“ selgitas MKM siseturu asekantsler Kristi Talving.

Määruse järgi on TTJA-l sarnaselt teiste EL tarbijakaitseasutustega nüüdsest õigus nõuda füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning ametkondadelt, sealhulgas krediidiasutustelt, makseasutustelt, infoühiskonna teenuse osutajatelt, teavet, mis on vajalik korrarikkumise väljaselgitamiseks ja lõpetamiseks. Lisaks on TTJA-l õigus nõuda kaupleja veebilehele või mobiilirakendusele juurdepääsu piiramist või hoiatuse kuvamist juhul, kui kaupleja jätkab samal ajal kahju tekitamist tarbijatele. Samuti võib TTJA edaspidi kontrolltehingu tegemisel kasutada väljamõeldud andmeid tehingu teostaja kohta või kaasata tehingu tegemisse kolmandaid isikuid, et kontrollida näiteks seda, kas e-kaupleja võimaldab tarbijal tehingust nõuetekohaselt taganeda.

TTJA tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Jaana Tael selgitas, et iga meetme kasutamine ameti poolt peab olema proportsionaalne, arvestades rikkumise laadi ning võimaliku kahju suurust ja olemust. Ta lisas, et TTJA-le täiendavalt antud meetmeid saab rakendada vaid juhul, kui nõudeid rikkunud kauplejaga ei ole võimalik kontakti saada või kaupleja keeldub koostööst.

Euroopa Komisjoni hinnangul on kaks kolmandikku tarbija kaebustest seotud e-kaubandusega ja umbes 37 protsendil e-kaubanduse veebilehtedel ei ole järgitud põhilisi tarbijakaitse reegleid. Enim eksitakse Euroopa Liidus selle vastu, et tarbijatelt võetakse kauba eest ettemaks ja jäetakse kaup tarnimata ning ka ettemaks tagastamata, või tarnitakse kaup, mis ei vasta tellitule.

Suvel toimub väga palju kontserte, festivale ja muid sündmusi nii Eestis kui lähiriikides, kuhu sageli sõidetakse. Kui ametlikust piletimüüjalt pääset osta ei õnnestunud, tasub oma rahakoti huvides järelturult ostes olla väga tähelepanelik, sest lõkse seal jagub. Näiteks on osades riikides piletite järelturg keelatud või hinnale lisandub hulgaliselt lisatasusid.