Eesmärk on leevendada raske ja sügava puudega lastega perede hoolduskoormust. Eelnõu kohaselt eraldatakse riigieelarvest sügava puudega laste vanemate toetamiseks täiendavalt 1 miljon eurot.
Riik rahastab raske ja sügava puudega laste toetamist praegu osaliselt ja teeb seda maavalitsuste kaudu. Pärast seaduse muudatust hakkavad lapsehoiuteenuse korraldamisega tegelema ainult kohalikud omavalitsused, kes teavad oma kogukonna laste ja perede vajadusi kõige paremini, teatas valitsuse pressibüroo.
Kohaliku omavalitsuse korraldatav lapsehoiuteenus hõlmab edaspidi ka raske ja sügava puudega lapsi sellise erisusega, et riik katab osaliselt puudest tuleneva rahastuse lisavajaduse.
Kooskõlas riigieelarve seadusega jagatakse riigi rahastatava lapsehoiuteenuse vahendid kohalikele omavalitsustele teenust vajavate laste arvu järgi. Rahastus tagatakse kohalike omavalitsuste toetusfondi kaudu.
2015. aasta 1. detsembri seisuga elas Eestis 7113 raske ja sügava puudega last, lapsehoiuteenust kasutas sihtrühmast 11%.
Valitsus on seadnud eesmärgiks lapsehoiuteenuse parema kättesaadavuse, mis võimaldab enamatel vanematel naasta tööturule või jätkata töötamist.
Siseriikliku lapsendamise korraldamine antakse eelnõu kohaselt maavalitsuste pädevusest sotsiaalkindlustusametisse, et kõik lapsendamisega seotud toimingud oleksid koondunud ühte asutusse. Muudatus tagab lapsendamistele ühtse lähenemise üle Eesti. Sellega seoses muudetakse lisaks sotsiaalhoolekande seadusele ka lastekaitseseadust, perekonnaseadust ja tsiviilkohtumenetluse seadustikku.
Kavandatud muudatused peaksid jõustuma 1. jaanuaril 2017.
