16.11.2018 Reede

Rahandusministeerium soovib karmistada finantssektori väärteokaristusi

Rahandusministeerium plaanib Euroopa Liidu õiguse tõttu oluliselt karmistada finantssektoris tegutsevate ettevõtjate rikkumiste eest määratavaid trahve.

"Tänapäeva ühiskonna heaolu sõltub olulisel määral finantssektoris tegutsevate ettevõtjate pakutavatest teenustest ja finantsturgude usaldusväärsusest," ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Siiri Suutre BNS-ile.

Ta märkis, et äärmuslikematel juhtudel võivad finantsvaldkonna rikkumised näiteks mõjutada kogu riigi majandust, mistõttu karistused peavad olema heidutavad. Kehtivad rahatrahvide ülemmäärad on juba aastaid ajale jalgu jäänud ega taga vajalikul määral rikkumiste ärahoidmist.

Praegu näeb karistusseadustik üldreeglina ette, et juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi summas 400 000 eurot. Praegu riigikogu menetluses olev karistusseadustiku muutmise eelnõu näeks aga ette uue võimaluse kohaldada kõrgema ülemmääraga rahatrahve, kui see on vajalik rahvusvahelise, sealhulgas näiteks Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Nii võiks kõrgendatud määraga trahv ulatuda kuni 20 miljoni euroni.

Selle kõrval on rahandusministeerium valmis saanud eelnõu finantssektorit puudutavate väärteokaristuste kohta, mis on esitatud valitsuse istungile ning tuleb arutlusele ilmselt peagi. See näeb ette süsteemi, millega saab senisest kõrgemaid rahalisi karistusi määrata krediidiasutustele, fondivalitsejatele, investeerimisühingutele, Eesti väärtpaberite registripidajale, kindlustusandjatele ja -vahendajatele.

Üldjuhul näevad EL-i õigusaktid ette juriidilisele isikule karistuse fikseeritud summas kuni 5 miljonit eurot. Alternatiivselt on trahviks võimalik määrata kuni 10 protsenti juriidilise isiku käibest või võtta aluseks kahe- kuni kolmekordne rikkumise tulemusel teenitud kasu või kahju, kui seda on võimalik kindlaks teha, rääkis rahandusministeeriumi pressiesindaja Suutre.

Üksikutel juhtudel näeb EL-i õigus ette aga ka sellest veel kõrgemaid karistusi. Näiteks näeb eelnõu ette emitendile, kes rikub teabe esitamise kohustust, mis on seotud hääleõiguse või kapitali suuruse muudatustega, kuni 10 miljoni suuruse rahatrahvi.

EL-i määruse (mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist ja väärtpaberite keskdepositooriume) nõuete rikkumise eest nähakse ette isegi kuni 20 miljoni suurune rahatrahv, lisas ministeeriumi pressiesindaja.

Niinimetatud kiirlaenuandjate ja –vahendajate väärtegude suhtes tõstetakse rahatrahvimäära kuni 400 000 euroni. Tarbijakaitseseaduses ja reklaamiseaduses sätestatud nõuete rikkumise eest on finantsasutustele aga ette nähtud rahatrahv kuni 400 000 eurot senise 32 000 euro asemel.

Erandiks on siin investeerimisriskiga elukindlustuslepingu reklaami nõuete rikkumine, kus kindlustustoodete turustusdirektiiv näeb ette samuti kõrgema karistuse: füüsilisele isikule fikseeritud määras kuni 700 000 ja juriidilisele isikule kuni 5 miljonit eurot, millele lisanduvad alternatiivsed rahatrahvi määramise alused.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes