08.12.2017 Reede

Ministrid leppisid kokku uutes vara piiriülese arestimise reeglites

ELi- justiitsministrid leppisid kokku, et kiirem ja efektiivsem piiriülese varade arestimise ja konfiskeerimise süsteem nõuab selgemaid ja otsekohalduvaid reegleid.

ELi- justiits- ja siseküsimuste nõukogul osalenud justiitsminister Urmas Reinsalu sõns, et ühtne lähenemine konfiskeerimisotsuste tunnustamisele ja rakendamisele aitab kindlasti paremini tagada, et kurjategijad ei pääseks oma illegaalset vara ühest liikmesriigist teise tõstes õigusmõistmise eest,“ edastas justiitsministeerium. Reinsalu tõdes, et  kurjategijad on kuritegeliku vara varjamisel varmad kõiki auke ära kasutama.

"Kuritegeliku vara konfiskeerimine on oluline tagamaks, et kuritegevus ei ole kurjategija jaoks tulus, kuid lisaks sellele takistab konfiskeerimine ka ebaseaduslike varade imbumist legaalsesse majandusse kuritegelikul teel saadud vara arvel uute kuritegude, sealhulgas terrorismi rahastamist. Seda aitab peatada vaid kiire ja tõhus töö arestimis- või konfiskeerimisotsuste tunnustamisel ja täitmisel," lisas Reinsalu.

Eesti võttis EL-i Nõukogu eesistujana varade arestimise ja konfiskeerimise vastastikuse tunnustamise eelnõu menetlemisel eesmärgiks eesistumise lõpuks jõuda ühtse lähenemisviisini, et järgmine eesistuja Bulgaaria saaks alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.

Eelnõu menetlemise üks põhimõttelisemaid küsimusi oli õigusakti vormi valik: kas uus õigusakt peaks olema määrus või direktiiv.

"Senine praktika näitab, et EL-i õiguse ülevõtmine ja rakendamine võib olla puudulik või võtavad riigid normid üle puudulikult," sõnas Reinsalu. "Samas me peame meeles pidama, et me ei tohi luua olukordi, kus kurjategijatel on võimalik karistamatult tegutseda. Ma olen väga rahul, et jõudsime kokkuleppele just määruse osas, sest see annab võimaluse oluliselt parandada piiriülese varade arestimise ja konfiskeerimise reeglid."

Kriminaalmenetluse alases EL-i koostöös oleks tegemist esimese määrusega. Määrus hakkab reguleerima üksnes liikmesriikide omavahelise koostöö reegleid ja otsuste vastastikust tunnustamist, kuid ei ühtlusta riigisiseseid õigusnorme vara arestimise ega konfiskeerimise valdkonnas, st ei reguleeri näiteks seda, mis alustel ja kellelt tuleks vara konfiskeerida jmt.

Pärast ühtse lähenemisviisi heakskiitmist ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogus algavad triloogid ehk läbirääkimised Euroopa Parlamendi ja komisjoniga, mida jätkavad jaanuarist eesistumist alustavad bulgaarlased.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes