Ühe aspektina tahab ministeerium, et rohkem oleks neid, kes vanglast ennetähtaegselt vabaneksid, seega oleks nende reaalne vangistus lühem. „Inimene, kes vabaneb karistusaja lõppedes, läheb oma teed: riik ei saa tema üle teha järelevalvet ning kriminaalhooldus ei saa teda aidata kohaneda eluga vabaduses,” rääkis ministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Jako Salla. Tema sõnul panevad pea pooled vangid vabanenud aasta jooksul toime uue kuriteo, ennetähtaegselt vabanenutest teeb seda aga veerand. „Kuigi võib tunduda, et inimese vangistamine võimalikult pikaks ajaks kaitseb ühiskonda, on tegelikult selle mõju vastupidine,” nentis Salla.
Selleks, et kohtud rohkem vange enne tähtaega vabaks laseksid peaks neil olema suurem otsustusõigus ja -vabadus seda määrata. Nii võiks kriminaalhooldusametnikud teha kohtutele enne vastava otsuse kaalumist ülevaatliku ettekande, kas inimene võiks vajada kriminaalhoolduse tuge ja järelevalvet ehk kas talle võiks sobida tingimisi karistus käitumiskontrolliga või mitte.
Seni on kohtud olnud ennetähtaegse vabastamise rakendamisega ettevaatliku. Viimase nelja aasta jooksul on kohtud ennetähtaegselt vabastanud vähem kui 500 vangi, mullu 437. Samal ajal kandis möödunud aasta lõpus reaalset vanglakaristust 2541 inimest ning kriminaalhoolduse all oli 6762.
