TRK 1140x140 ee gif
30.05.2018 Kolmapäev

Ettevõtteid saab hakata looma ka ilma Eesti pangakontodeta

Justiitsministeerium on saatnud kooskõlastamisele äriseadustiku muudatused, mis võimaldavad ettevõtte asutamisel sissemakse tegemiseks kasutada Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide krediidi- ja makseasutustes ning nende filiaalides avatud maksekontot.
Justiitsministeerium on saatnud kooskõlastamisele äriseadustiku muudatused, mis võimaldavad ettevõtte asutamisel sissemakse tegemiseks kasutada Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide krediidi- ja makseasutustes ning nende filiaalides avatud maksekontot. pixabay.com
Justiitsministeerium on saatnud kooskõlastamisele äriseadustiku muudatused, mis võimaldavad ettevõtte asutamisel sissemakse tegemiseks kasutada Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide krediidi- ja makseasutustes ning nende filiaalides avatud maksekontot. Praegu on lubatud ettevõtte asutamiseks kasutada ainult Eesti krediidiasutuses avatud pangakontot. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda selgitab, mis on olulisemad muudatused, keda muudatused mõjutavad ja mis on muudatuste eesmärk.

Mis on muudatuste eesmärk?

Eelnõu eesmärk on tõsta Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet ning suurendada Eesti osaühingu atraktiivsust välisinvesteeringuteks.

Keda mõjutab?

Muudatusest on mõjutatud eelkõige Eestis investeerida soovivad välisresidendid, sh e-residendid, kuid vähesel määral ka Eesti äriühingute osanikud ja aktsionärid ning krediidi- ja makseasutused.

Mis on olulisemad muudatused ettevõtjatele?

Võimaldatakse äriühingu asutamisel või osa- või aktsiakapitali suurendamisel teha rahaline sissemakse makseasutuses avatud maksekontole, st kaotatakse nõue, et tegemist peab olema krediidiasutuses avatud pangakontoga. Makseasutus on äriühing, kelle püsiv tegevus on makseteenuste osutamine. Erinevalt krediidiasutustest ei tohi makseasutused tegeleda hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite kaasamisega. Maksekonto on makseteenuse kliendi nimel maksetehingute täitmiseks peetav konto.

  • Võimaldatakse äriühingu asutamisel või osa- või aktsiakapitali suurendamisel teha rahaline sissemakse välisriigis (Euroopa Majanduspiirkonnas) avatud maksekontole, st kaotatakse nõue, et tegemist peab olema Eesti teenusepakkujaga.
  • Äriühingu elektronposti aadressi äriregistris uuendatakse edaspidi majandusaasta aruande põhjal. Ettevõtja ei pea enam esitama kandeavaldust äriregistris elektronposti aadressi muutmiseks ega tasuma riigilõivu suurusega 18 eurot.
  • Seadusest eemaldatakse võimalus määrata ettevõtja kontaktisikuks notaribüroo. Erinevalt näiteks advokaadibüroost ei ole notaribüroo juriidiline isik, vaid notari töökoht. Kaks või enam notarit võivad pidada ühist bürood, kuid ka sellisel juhul teeb iga notar toiminguid enda nimel ja kannab oma ametitegevuse eest isiklikku vastutust. Kontaktisikuks saab määrata seega notari.

Millal jõustub?

Määrus jõustub 01. jaanuaril 2019.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes