"Praeguse seisuga ei ole võimalik näiteks kiirabijuhtidel oma õiguste eest seista, mis tähendab omakorda, et haiglad võivad nende nõudmisi vabalt eirata," märkis Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juht Peep Peterson täna toimunud pressihommikul.
Praegu kehtiv lepitaja instants saab ainult lepitada, aga ei saa vaidluspooltele ette seada tingimusi, mis hakkaksid kehtima siis, kui kokkuleppele ei jõuta, rääkis Peterson BNS-ile.
Viimase instantsina töötav vahekohus võiks tulla vajaduse kerkides kokku lepitaja juurde. "Tegemist oleks ad hoc kokku kutsutava kolmepoolse vahekohtuga, millel on pädevus otsustada töötüli lõpptulemuse üle. Tegemist on rahvusvaheliselt tunnustatud funktsiooniga, mis toimib paljudes riikides," ütles EAKL-i õigussekretär Tiia Tammeleht.
"Vaidlusküsimuste lahendamiseks peab olema efektiivne, kiire ja odav vahendusinstants, mis aitaks tülidel võimalikult kiiresti lõppeda," rõhutas Tammeleht.
Praegu soovitatakse kollektiivseid lepinguid puudutavate vaidlustega minna lihtsalt kohtusse, mis on aga liiga kulukas, et selline mudel tegelikult toimiks. "Ka pole kohtutel õigust langetada majanduslikku otsust, kui suur peaks kollektiivlepingus olev palk olema," rääkis Peterson.
Väga oluliseks peavad ametiühingud, et uues seaduses oleks kehtestatud kollektiivläbirääkimiste alustamise kohustus. "On väga oluline, et töötajate ja tööandjate vahel peetaks vähemalt üks kohtumine, kus tutvutakse üksteise positsioonidega. Vastupidises olukorras tõuseks lihtsalt streikide korraldamise sagedus, see ei ole enam majandusele hea ja sellist olukorda ametiühingud ei soovi saavutada," kommenteeris Peterson.
Ka loodavad ametiühingud jõuda uue seaduse abil kokkuleppele, et millistel alustel on võimalik üldse sektori kollektiivlepingu tingimusi laiendada teistele turuosalistele. "Me ei tahaks liiga karmide tingimustega ära võtta näiteks kaupluste töötajatelt võimalust üleriigilisele palgaleppele. Oht on selleks olemas, kui kehtestame liiga karmid nõudmised läbirääkimistel osalejate osakaalu suhtes," rääkis Peterson.
Käesoleva nädala lõpus peavad ametiühingud, tööandjate esindajad ja riigi esindajad läbirääkimisi Sotsiaalministeeriumis planeeritava kollektiivlepingu läbirääkimise ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu osas.
