Eesti tööõigus on osa suurest õigussüsteemist. Selle kujundamisel ja kujunemisel mängivad väga suurt rolli nii rahvusvahelise tööõiguse, Euroopa Liidu tasandi kui ka meie siseriikliku õigusruumi üldpõhimõtted ja ka muudatused. Iga seadusemuudatuse taga on eri tasandi läbirääkimised, sageli ka tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonide vahelised kokkulepped ja kompromissid. Ükski seadusemuudatus ei sünni üleöö ega saa ka olla ajendatud ainult ühe huvirühma hetkevajadusest.
28.12.2021 Teisipäev
Kehtiva töölepingu seaduse kaitseks
Töölepingu seadus jõustus 1. juulil 2009 ning sellest ajast on seaduses tehtud mitmesuguseid muudatusi. Sellele vaatamata kostab ikka ja jälle nurinat, et seadus ei ole piisavalt paindlik ja takistab mõistlike kokkulepete sõlmimist või on loonud suisa takistusi, mis paneb pooled valima töölepingu asemel muu võlaõigusliku kokkuleppe, eelkõige töövõtu- või käsunduslepingu.
Greete Kaar, Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni juhataja ja Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja
Foto: RUP
Eesti tööõigus on osa suurest õigussüsteemist. Selle kujundamisel ja kujunemisel mängivad väga suurt rolli nii rahvusvahelise tööõiguse, Euroopa Liidu tasandi kui ka meie siseriikliku õigusruumi üldpõhimõtted ja ka muudatused. Iga seadusemuudatuse taga on eri tasandi läbirääkimised, sageli ka tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonide vahelised kokkulepped ja kompromissid. Ükski seadusemuudatus ei sünni üleöö ega saa ka olla ajendatud ainult ühe huvirühma hetkevajadusest.
Märksõnad
