28.03.2014 Reede

Lühidalt ärikeelust – millal seda kohaldatakse?

Ärikeelu eesmärk on keelata võlgniku või võlgnikuga seotud esindus- või kontrollfunktsiooni täitval isikul teatud ajaks ettevõtlusega seotud tegevus ehk tegevus ettevõtjana, juriidilise isiku juhtorgani liikmena, likvideerijana või prokuristina.

Pirkko-Liis Harkmaa, assotsieerunud partner, vandeadvokaat ja Jesse Kivisaari, jurist
Pirkko-Liis Harkmaa, assotsieerunud partner, vandeadvokaat ja Jesse Kivisaari, jurist Foto: Advokaadibüroo LAWIN

Ärikeeldu kohaldatakse füüsilise isiku või juriidilise isiku pankroti korral ja seda tuleks eristada karistusseadustiku §-des 49 ning 491 sätestatud tegutsemiskeelust ja ettevõtluskeelust.

Ärikeelu saab selle kehtivusaja järgi jagada kaheks keelutüübiks: menetlusaegne ärikeeld (pankrotimenetluse ajal kuni selle lõpuni) ja menetlusjärgne ärikeeld (kuni kolmeks aastaks pärast pankrotimenetluse lõpetamist).

Artiklis räägime ärikeelu kohaldamisest üksnes juriidilise isiku pankrotistumisel ehk ärikeelu rakendamisest selliste isikute suhtes, kes on pankrotis juriidilise isiku juhtorgani liikmed või likvideerijad, täisühingu osanikud, usaldusühingu täisosanikud, vähemalt 1/10 suurust osalust omavad osanikud või aktsionärid, prokuristid või raamatupidamise eest vastutavad isikud.

Riigikohus on analüüsinud menetlusaegse ärikeelu kohaldamist 22. veebruari 2010 kohtulahendis 3-2-1-124-09. Riigikohtu analüüsi alusel saab väita, et menetlusaegse ärikeelu määramine on osa pankrotimenetlusest (hagita menetlus) ning kohus ei ole ärikeelu määramisel seotud teiste isikute (k.a pankrotihalduri) avaldustega. Juriidilise isiku pankroti korral saab menetlusaegset ärikeeldu kohaldada pankrotimenetluse ajal sellisele isikule, kelle suhtes on põhjendatud kuriteokahtlus (väärteokahtlusest üksnes ei piisa) seoses tema tegevusega pankrotistunud juriidilise isiku juhtimisel ning kelle puhul on tõsine oht, et ta võib ärikeelu kohaldamata jätmisel toime panna uusi sarnaseid kuritegusid. Siinjuures tuleb võtta arvesse, et põhjendatud kuriteokahtluse tuvastamine ei ole isiku süüküsimuse lõplik otsustamine, sest see peab toimuma kriminaalmenetluses. Seega, menetlusaegse ärikeelu kohaldamiseks ei piisa sellest, et isik vastab formaalselt ärikeelu subjektile esitatavatele kriteeriumitele, nt on pankrotis oleva juriidilise isiku juhatuse liige. Kohus peab menetlusaegse ärikeelu kohaldamisel tuvastama need faktilised asjaolud, mis annavad alust põhjendatud kartuseks, et isik võib panna tulevikus toime kuritegusid (võidakse võtta arvesse nt isiku varasemat käitumist muudes juriidilistes isikutes), sest menetlusaegse ärikeelu iseloom ei ole karistada isikut, vaid see on preventiivne sunnivahend võimalike tulevikus aset leidvate sündmuste toimumise takistamiseks.

Kui menetlusaegne ärikeeld on seotud tugevalt kohtu siseveendumusega, siis menetlusjärgne ärikeeld on seotud konkreetselt määratud tingimustega. Esiteks menetlusjärgse ärikeelu kohaldamine on võimalik ainult juriidilise isiku pankrotimenetluse lõpetamisel. Lisaks peavad olema täidetud ka järgmised tingimused ehk isik, kelle suhtes tahetakse kohaldada ärikeeldu, on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380 (osanike, aktsionäride ja tulundusühistu liikmete koosoleku kokku kutsumata jätmine) ja 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) nimetatud kuriteo toimepanemises. Siinkohal tuleb täiendavalt märkida, et seadusandja on 1. jaanuaril 2010 ärikeelu regulatsiooni muutnud kohtutäituri seaduse (RT I 2009, 68, 463) eelnõu seletuskirjas selgitanud, et füüsiline isik, kelle kohta tahetakse kohaldada menetlusjärgset ärikeeldu, peab olema samuti süüdi mõistetud eelnimetatud kuriteos. See tähendab, et ainult pankrotis juriidilise isiku süüdimõistmisest ei piisa menetlusjärgse ärikeelu kohaldamise aluseks.

Kokkuvõtlikult saab öelda, et ärikeeldu saab kohaldada kohtumääruse alusel osana pankrotimenetlusest ning olenevalt ärikeelu ajalisest kehtivusest kas põhjendatud kuriteokahtluse või juba toimepandud majandusalase kuriteo alusel.

Äriseadustiku § 69¹ järgi kuuluvad andmed ärikeeldude kohta avalikustamisele äriregistri veebilehel. Praegu on kehtivaid ärikeelde pisut alla 400.

Pirkko-Liis Harkmaa,
assotsieerunud partner, vandeadvokaat,
Advokaadibüroo LAWIN

Jesse Kivisaari,
jurist,
Advokaadibüroo LAWIN

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!