23.05.2022 Esmaspäev

Õppepuhkus: eriala ja tasustamine Esile tõstetud

Õpin Tartu Ülikoolis füsioterapeudiks. Samal ajal töötan kooli kõrvalt fotograafina. Kas tööandja peab andma õppepuhkust, kui õpin eriala, mis ei ole seotud minu tööga?

Ei ole oluline, kas omandatav eriala on seotud ettevõtte tegevusega.
Ei ole oluline, kas omandatav eriala on seotud ettevõtte tegevusega. Foto: pixabay

Vastab Vladimir Logatšev, tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt antakse töötajale tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeva eest maksab tööandja töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu.

Kui töötaja õpib tasemeõppes (nt omandab õpingute lõpuks keskerihariduse, bakalaureuse- või magistrikraadi), siis on tal õigus saada 20 kalendripäeva eest keskmist kalendripäevapõhist töötasu olenemata sellest, millal töötaja ettevõttes tööle asus ja millised on tema tööülesanded ettevõttes. Ei ole oluline, kas omandatav eriala on seotud ettevõtte tegevusega. Oluline on üksnes asjaolu, et töötaja õpib tasemeõppes.

Kokkuvõtlikult: kui töötaja läheb õppima näiteks kutsekooli, omandab rakenduslikku kõrgharidust või asub õppima ülikooli, siis pole vahet, kas ametilt fotograaf õpib füsioterapeudiks või juristiks - tööandjal on igal juhul kohustus õppepuhkus 20 kalendripäeva ulatuses hüvitada.

Lisaks sellele kasutatakse õppepuhkust kalendripäevades, s.t ka nädalavahetustel ja riigipühadel. Seega isegi kui õppepuhkuse päev langeb mõnele riigipühale, näiteks jaanipäevale, on tegemist õppepuhkusepäevaga ning tööandja peab selle puhkusetasuga hüvitama.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!