29.04.2020 Kolmapäev

Maski kandmisest tööolukorras Esile tõstetud

Seoses koroonaviirusega kohustab tööandja maski kandma, kuna inimene töötab teeninduse alal. Hetkel väljastatakse töötajale ainult üks kaitsemask terveks töövahetuseks. Vahetus kestab 12 tundi. Kui töötaja keeldub sama maski kandmast terve vahetuse jooksul, ähvardab tööandja trahvidega kuni koondamiseni välja. Kas ja kes peab varustama oma töötajad kaitsemaskidega piisavas mahus? Kas trahvi määramine on sellisel juhul seaduslik?
Tööohutuse ja töötervishoiu eest kannab üldist vastutust tööandja
Tööohutuse ja töötervishoiu eest kannab üldist vastutust tööandja Foto: Pixabay

Vastab Riina Vään, õigusõpetuse lektor:

Tööohutuse ja töötervishoiu eest kannab üldist vastutust ikkagi tööandja, tema peab tagama, et töötaja oleks kaitsevahenditega varustatud. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse paragrahv 12 näeb ette, et tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Tööandja peab need kaitsevahendid muretsema oma kuludega, s.t ei saa nõuda töötajatelt hüvitamist.

Kindlasti ei ole see koondamise situatsioon, kui töötaja keeldub üht ja sama maski terve vahetuse jooksul kandmast.

Maskide kasutamisel on ju kindlad reeglid, kui mitme tunni järgi neid vahetama peab, ja töötaja peab neid nõudeid täitma.

Tööandja ja töötaja saavad leppetrahvi kokku leppida töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. See kokkulepe peab olema kirjalik ning töötaja ja tööandja (ka temale saab trahvi kohaldada, kui ta nõudeid rikub) peavad olema selgeks teinud, mis tegevused need on, mida saab käsitada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisena ja mis võivad kaasa tuua ohu töötaja tervisele. See leppetrahv ei saa olla suurem kui töötaja 1 kuu keskmine töötasu.  Kui sellist kirjalikku kokkulepet ei ole, siis mingit trahvi kohaldada ei saa.

Vastab Piret Kaljula, tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööandja kohustatud tegelema ennetustegevusega, et vältida riskide tekkimist. Praegusel ajal on üheks võimalikuks riskiks kokkupuude bioloogilise ohuteguri, COVID-19-ga. Tööandja peab kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. Tööandja peab töötajatele selgitama, millised ohud töökeskkonnas esinevad ning millised meetmed on kasutusel, et tervisekahjustuse tekkimist vähendada või vältida.

Vähendamaks ohtu nakatuda koroonaviirusega on üheks abinõuks maski kandmine. See on ennekõike oluline siis, kui kaks inimest peavad olema teineteisele lähemal kui kaks meetrit. Viiruse levimise vältimiseks on oluline, et maski kannaksid ka töötajad, kellel ei ole haigustunnuseid. Kui töötaja ei viibi teistele lähemal kui kaks meetrit, ei pruugi maski kasutamine olla vajalik.

Isikukaitsevahendeid tuleb kasutada, kui õnnetuse või haigestumise ohtu töökohas ei saa vältida ega piirata tehniliste ühiskaitsevahendite (näiteks kaitseklaaside paigaldamine) või töökorraldusabinõudega (töö korraldamine selliselt, et inimeste vahe oleks vähemalt kaks meetrit).

Kuid tööandja peab hoolitsema selle eest, et isikukaitsevahend ei põhjustaks kandjale liigset koormust, sobiks kasutajale ja kasutamiseks kindlates tööoludes. Kui mõne töötaja puhul ei ole need nõuded täidetud, tuleb töötajal pöörduda tööandja poole ja koostöös otsida lahendusi, kas näiteks teist tüüpi maski kasutamine või töö ümberkorraldamine võimaldades sagedamini puhkepause.

Kui pikalt ühte maski kanda võib, on kirjas konkreetse maski kasutusjuhendis ja sellest ajast tuleb kinni pidada. Näiteks tavaliselt on FFP-tüüpi maskid ette nähtud kasutamiseks üheks vahetuseks (8 tunniks). Sõltuvalt töötingimustest võib olla vajadus maske sagedamini vahetada.

Tööandja peab tagama, et töötaja kasutaks isikukaitsevahendit valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt, alates ohtliku töö algusest kuni töö lõpetamiseni, ning kontrollima selle kasutamist.

Töötajal on kohustus kasutada isikukaitsevahendit vastavalt kasutusjuhendile ja tööandja antud juhistele.

Seega on tööandjal õigus nõuda töötajalt isikukaitsevahendi kasutamist ja töötajal on kohustus kasutada isikukaitsevahendit.

Kui kontrollimiste käigus selgub, et vaatamata tööandja märkustele töötaja ei kasuta ettenähtud isikukaitsevahendeid, on tööandjal võimalik töötajat hoiatada. Hoiatus on üks võimalusi, kuidas tööandja oma ettevõttes tööd korraldab ning töötaja tööalasele käitumisele ja töökohustuste rikkumisele reageerib. Rikkumise esinemisel tuleb tööandjal sellele töötaja tähelepanu juhtida ning anda töötajale võimalus käitumist parandada. Hoiatus võib olla nii suuline kui kirjalik, kuid tööandja peab olema hiljem võimeline hoiatuse tegemist tõendama.

Juhul, kui hoiatamine ei aita ja töötaja rikub endiselt oma kohustusi, on tööandjal õigus töösuhe erakorraliselt üles öelda, sest töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Tööandjal on õigus tööleping üles etteteatamistähtaegu järgides. Etteteatamistähtaja võib erandlikel juhtudel jätta järgimata, kui tööandjalt ei saa mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni või kokkulepitud tähtaja saabumiseni, sel juhul võib tööandja töösuhte üles öelda mõistliku aja jooksul. See, mis on mõistlik aeg, tuleb hinnata tööandjal (nö päevapealt, nädala pärast või muu aeg). Töölepingu saab üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega (nt e-kiri jms) kusjuures tööandja peab ülesütlemist igal juhul põhjendama.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tööandja peab tagama vajalikud isikukaitsevahendid, võimaluse neid vastavalt juhendile kasutada ja neid vajadusel välja vahetama ning töötajale selgitama, miks on vajalik isikukaitsevahendeid  kasutada ning seejärel kasutamist ka nõudma. Kui töötaja tööandja korraldustele ei allu, saab tööandja töötajat hoiatada, et kui töötaja ei käitu reeglite kohaselt, lõpetatakse temaga töösuhe. Kui töötaja ka peale hoiatamist reegleid järgima ei hakka, on tööandjal võimalik töösuhe lõpetada.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes