Vastab Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor
Ma pole jurist, aga minu arusaamine on, et isegi kui osa pole päritav, on pärijatel õigus selle eest hüvitist saada. Äriseadustiku (ÄS) § 153 lõige 2 sätestab järgmist: „Põhikirjas sisalduv pärijale osa ülemineku keeld või piirang ei kehti, kui põhikirjas ei ole ette nähtud tähtaega ja korda pärijale kohase hüvituse väljamaksmiseks.” Igal juhul soovitan juristidega konsulteerida.
Aga kui hüvitise maksmise kohustust tõesti ei ole, tuleks saadud raha kajastada ülekursina.
Vastab Meelis Pirn, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Barrister
Osaühingu põhikirjas võib tõesti sätestada, et osaniku surma korral ei lähe osa üle tema pärijatele. Sel juhul saab osa omanikuks osaühing ise (oma osa omandamine) ning osaühing peab pärijale hüvitama osa väärtuse.
Põhikirjas peab olema sel juhul sätestatud ka tähtaeg ja kord, kuidas toimub hüvitise arvutamine ja selle väljamaksmine pärijale. Kui seda põhikirjas sätestatud ei ole, siis säte, mille kohaselt osa ei lähe üle pärijale, ei kehti (ÄS § 153).
Osaühing saab sel juhul oma osa omanikuks ning tasub oma osa eest oma vahenditest. Nii tulebki seda bilansis kirjeldada.
Pärimise teel omandatud osasid võib osaühing enda omanduses hoida maksimaalselt mahus 1/3 osakapitalist. Seda mahtu ületav maht tuleb võõrandada või tühistada (ÄS § 163). Võib võõrandada ka kohe kogu omandatud osa. Teine osanik võib osa omandada vähemalt sama hinnaga, mis osaühing maksis pärijale hüvitisena. Kui teine osanik omandab osa soodsama hinnaga, siis on tegemist erisoodustusega.
