• Investeeringute kasv on suurendanud importi
• Kapitali liikumist mõjutasid finantssektori struktuurimuudatused
• Kolme kvartali jooksul on Eestisse tehtud 40% rohkem otseinvesteeringuid kui aasta tagasi
• Majanduse välismaalt raha kaasamise võimekus on paranenud

• Majanduskasvu aeglustumine ei tähenda, et majanduse ülekuumenemise oht oleks kadunud
• Kõige enam pidurdas kolmandas kvartalis majanduskasvu põlevkivisektor
• Ikka on probleemiks madal tootlikkus
• Impordi ekspordist kiiremat kasvu saab investeeringute kasvu taustal lühiajaliselt vaadata pigem soodsa arenguna
• Paranenud majandusolukord ja eurorahade laialdasem kasutuselevõtt võimaldaks valitsusel rohkem reserve koguda

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta kolmandas kvartalis 1201 eurot ja selle aastakasv kiirenes 7,4 protsendini (teises kvartalis 6,8%). Palgakasvu kiirenemise taga on palju tegureid: hoogsam inflatsioon, mis on suurendanud töötajate palganõudmisi, alates möödunud aasta keskpaigast kiirenenud tööjõu tootlikkuse kasv ja suurenenud nõudlus tööjõu järele, samal ajal kui tööealiste inimeste hulk on piiratud ja tööjõupuudus on tõusuteel.

Majanduselu käib tsükliliselt. Halbadele aastatele järgnevad vähe paremad aastad ja headele aastatele kipuvad järgnema taas kehvemad. See, kui palju on järjest häid või halbu aastaid ning kui suured on erinevused aastate vahel, oleneb väga paljudest asjaoludest. Eesti väike ja avatud majandus sõltub eelkõige väliskeskkonnast, kuid üksjagu ka sellest, kuidas suudame ise oma majandust juhtida ja headel aegadel pea selge hoida – ette mõelda ja tsükli põhjaks valmistuda, et see võimalikult valutult läbida.

• Töötajate vaatevinklist püsis olukord tööturul kolmandas kvartalis väga soodne
• Töötuse määr kahanes 5,2 protsendini, kõige enam Ida-Virumaal
• Majandus kasvas kolmandas kvartalis tänu suuremale hõivele, tööjõu tootlikkuse kasv aga pidurdus.