Riikide eeldused ja võimalused majanduskasvuks on erinevad. Majanduskasv ei ole ühtlane, vaid võib aastate lõikes erineda, olla tsükliline. Majanduse kasvupotentsiaal ehk kasvuvõime, mille määravad muu hulgas riiklikud institutsioonid, inimeste hulk ning nende oskused ja teadmised, ettevõtete tootmisressursid, tootmistehnoloogia jne, seevastu aastate lõikes hüppeliselt ei muutu, vaid areneb järk-järgult. Kui vaadata Eesti majandust, siis stabiilselt ja kindlalt suudab see kasvada umbes 3–4% juures.

Eesti viimase aja majandusnäitajate –  vähenenud tööpuudus, kasvav tööjõupuudus, kiirenenud majanduskasv ja inflatsioon – taustal on majanduse täiendav stimuleerimine riigieelarve abil arusaamatu. Riigieelarve majandust kuumendav mõju on aga tõenäoliselt suurem, kui näitab tänane hinnang struktuursele eelarvepositsioonile. Eelarvestiimuli mõõtmisel tuleks arvestada ka välistoetustega, mis mõjutavad nii eelarve tulusid kui ka kulusid.

Eesti majanduskasv on sel aastal olnud hoogne, jõudes viimaste andmete kohaselt pea 6 protsendini. Nii kiire kasv on rõõmustav, sest eelmistel aastatel liikus majandus edasi pigem paari protsendi haaval. Siiski on nii kiirel kasvul varjupool. Kinnitust on saanud varasemad hinnangud selle kohta, et Eesti majandus ületab oma jätkusuutlikku taset, piltlikult öeldes elame veidi üle oma võimete, kirjutab Eesti Panga president Ardo Hansson.

Neljapäeval konverentsil „Äriplaan 2018“ esinenud Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul annab aasta esimesel poolel nähtud ekspordi ja investeeringute kasv lootust, et majandus saab hakkama ka järjest tõsisemaks muutunud tööjõupuuduse tingimustes, kuid praeguseks peaaegu 6 protsendini küündiva majanduskasvu säilitamine pole siiski jõukohane.

• Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli 2016. aastal taasiseseisvusaja suurim
• Eesti väliskaubandus elavnes mullu: suurenesid nii eksport kui ka import
• Eesti on EL-i liikmesriikidest üks väheseid, kes on välismaailmale vähem võlgu kui välismaailm talle

Korrigeeritud andmetel oli Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk 2016. aastal taasiseseisvusaja suurim ja ulatus 0,4 miljardi euroni (ligi 2% SKP-st). Nii kaupade kui ka teenuste eksport ja import kasvasid märksa kiiremini kui euroalal tervikuna – kui euroala kaupade ja teenuste käibe kasv jäi alla 1%, siis Eestis ületas see 4%. Kuna kaupade eksport kasvas impordist kiiremini, kahanes kaupade konto puudujääk 0,8 miljardi euroni. Teenuste konto ülejääk vähenes aastaga veidi ja oli 1,6 miljardit eurot.

Eesti oli 2016. aastal muu maailma suhtes taas netolaenuandja: kapitali väljavool ületas sissevoolu 0,4 miljardi euroga. Kapital liikus välja peamiselt portfelliinvesteeringute kaudu: kõige enam investeeriti välismaistesse väärtpaberitesse ja fondiosakutesse.

Ühena vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eesti välismaailmale vähem võlgu kui välismaailm Eestile: 2016. aasta lõpus oli välismaailm Eestile võlgu 21,5 miljardit eurot, Eesti aga välismaale võlgu 19 miljardit eurot. Seega ületasid Eesti välisvõlanõuded välisvõlakohustusi 2,5 miljardi euroga. Sarnases olukorras on veel vaid Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Belgia ja Saksamaa, ülejäänud EL-i liikmesriigid on välismaailmale ise rohkem võlgu, kui sinna panustanud.

Eesti Pank avaldab maksebilansi aastaraamatu igal sügisel möödunud aasta kohta. Maksebilansi aastaraamat sisaldab välissektori statistika kolme põhidokumendi – maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja koguvälisvõla – detailset analüüsi nii riikide kui ka tegevusalade võrdluses koos ülevaatlike tabelite ja joonistega. Aegread katavad kuni kümme aastat. Tänavune aastaraamat sisaldab kolmandat korda Eesti välissektori võrdlust teiste Euroopa Liidu riikidega.

Aastaraamat sisaldab põhjalikku maksebilansi statistika metoodika kirjeldust, kus seletatakse lahti maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla mõisted ning statistika koostamise süsteem ja tavad Eestis. Lisaks on esitatud statistika koostamise õiguslikud alused ning andmete avaldamise ja korrigeerimise põhimõtted.

Maksebilansi aastaraamat ilmub juba seitsmeteistkümnendat korda.

Ingliskeelne maksebilansi aastaraamat avaldatakse Eesti Panga veebilehel 4. oktoobril 2017.