Eesti elanikud ja ettevõtted tegid kolmandas kvartalis pankade kaudu keskmiselt 1,2 miljonit riigisisest makset päevas kogukäibega 369 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas maksete arv 6,5% ja käive 4,1%. Kaks kolmandikku kõikidest maksetest moodustasid kaardimaksed. Kolmandas kvartalis maksti Eestis kaardiga keskmiselt 791 000 korda päevas, mis on 7,8% enam kui aasta tagasi.

Eluasemelaenude kasv jätkas kolmandas kvartalis kiirenemist ning septembris suurenes portfell aasta võrdluses 6,5%, 6,9 miljardi euroni. Laenunõudlust toetab keskmise palga kiire kasv, aga ka kindlustunne tuleviku suhtes, mis on viimaste aastate kõrgeimal tasemel. Eluasemeturu aktiivsus on püsinud suur ja hinnad kasvasid mõõdukalt edasi. Uusi eluasemelaene andsid pangad kolmandas kvartalis kokku 10% suuremas summas kui aasta tagasi, uute laenude lisandumise tempo on aga viimastel kuudel aeglustunud. Autoliising kasvas endiselt kiiresti – aastataguse ajaga võrreldes on selle maht 15% suurem.

• Sissetulekute ja säästude kasv aitab maandada laenukasvust tulenevaid riske
• Koos investeeringute kasvuga on kiirenenud ka ettevõtete pikaajalise võla kasv

Kiirhinnangu¹ põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta augustis 63 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 116 miljonit eurot, mis on 38 miljoni euro võrra väiksem kui aasta tagasi. Samas suurenes nii kaupade kui ka teenuste eksport ja import. Kaubaeksport kasvas 6% ja -import 12%, mistõttu kaupade konto puudujääk suurenes aasta võrdluses 60 miljoni euro võrra ja oli 75 miljonit eurot. Suvekuule omaselt oli teenuste konto ülejääk suur ja ulatus 192 miljoni euroni, suurenedes aastaga 22 miljoni euro võrra. Teenuste eksport kasvas 9% ja import 6%. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku suurenes 22 miljoni euro võrra ja oli 53 miljonit eurot.

Möödunud kolm aastat läksid ajalukku sellega, et ettevõtete kasumid kahanesid püsivalt; paraku tähendas see ka väiksemat võimet investeerida tulevasse kasvu. Sel aastal on kasvanud nii kasumid kui ka investeeringud. On tavapärane, et kasumid kõiguvad äritsükli jooksul palkadest ja majanduse üldisest kasvust rohkem, sest lühiajaliste languste korral toimivad kasumid puhvrina ja majanduse olukorra paranedes kasvab kasum palkadest kiiremini, et vahepealset langust tasa teha. Siiski on oluline vahet teha põhjustel, miks ettevõtlussektori kasumid on muutunud – selle kaudu on võimalik tuvastada majanduse kitsaskohti, kirjutab Eesti Panga ökonomist Katri Urke.