http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-33-12

Riigikohtu 14.12.2012 lahend nr 3-3-1-33-12

Viited õigusaktidele:

• MKS § 83 lg 4
• MKS § 95 lg 2
• HKMS § 109 lg 6

Asjaolud

Maksu- ja Tolliamet määras kaebajale erisoodustustelt tulumaksu ja sotsiaalmaksu. Maksuotsuse kohaselt tegi kaebaja kulutusi juhatuse liikmele kuuluva korteriomandile, mis hiljem vormistati äriühingu omandisse, mistõttu puudus kaebajal alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kaebaja esitas maksuotsuse peale halduskohtusse kaebuse. Kohtud jätsid kaebaja kaebuse rahuldamata, kaebaja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Olukorras, kus maksu- ja kohtumenetluses on tuvastatud, et korteriomandit on seni kasutatud üksnes erahuvidest lähtuvalt ning isikul puudub tõsiseltvõetav kavatsus korteriomandi kasutamiseks ettevõtluses, puudub alus ka sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kui tuvastatud on üürilepingu näilikkus, siis üürileandjale makstud tasu saab üürnikule maksuvabalt tagastada. Kui äriühingust üürileandja poolt korteriomandiga seoses tehtud parendused on maksustatud ettevõtlusega mitteseotud kuluna, siis sellega on parendused muutunud äriühingu osaniku omandiks ja korteriomandi võõrandamisel saab parendustele vastava osa müügihinnast tasuda maksuvabalt äriühingu osanikule. Kui äriühingu osanik tasub parenduste eest ise, langeb maksuobjekt ära ja maksuotsust saab muuta.
2. Maksuotsusest peab selguma, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud. Kohus võib maksuotsuse kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest maksuotsuse tegemisel. Kõnesolevas  asjas ei esitanud maksuhaldur ka kohtumenetluses tõendeid, mis oleks kinnitanud maksuotsuse tegemisel tegelikult aluseks võetud kaalutlusi sotsiaalmaksu määramiseks.
3. Juhatuse liikmele tehtud väljamakse või muu hüve andmise puhul võib eeldada, et see on antud tasuna juhtorgani liikme ülesannete täitmise eest. Sellises olukorras oleks sotsiaalmaksu määramine õige. Osaühingu osanikule tehtud väljamakse puhul tuleb välja selgitada, kas tegemist on dividendi või muu kasumieraldisega, mida maksustatakse tulumaksuga ning mida sotsiaalmaksuga ei maksustata. Sel juhul tuleb sotsiaalmaksu määramiseks maksuotsuses põhjendada, miks ja millistele tõenditele tuginedes on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et väljamakse on juhatuse liikme tasu.
4. Majandusliku topeltmaksustamisega on tegemist juhtudel, kui juriidiliselt on küll maksumaksjateks erinevad subjektid, kuid tegelikult maksustatakse ühte ja sama maksuobjekti mitu korda ning seetõttu avaldub maksukoormuse tegelik mõju mitmekordsena. Topeltmaksustamine on vastuolus maksuõiguse üldpõhimõtetega ja võib toimuda üksnes erandlikel asjaoludel, kui see on sõnaselgelt seadusega sätestatud.
5. Menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel tuleb esmalt välja selgitada kantud menetluskulude koosseis ja ulatus, seejärel tuleb otsustada, millised kantud menetluskuludest on vajalikud ja põhjendatud, eristades seejuures lõivukulusid, misjärel tuleb jaotada need menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamise ulatusega.
6. Põhjendatud menetluskulud apellatsiooniastmes ei saa üldiselt olla suuremad kui esimese astme kohtus.

Riigikohus tühistas madalama astme kohtute otsused.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-156-12

Riigikohtu 10.12.2012 lahned nr 3-2-1-156-12

Viited õigusaktidele:

• ÄS § 303 lg 1
• TsÜS § 6 lg 4
• TsÜS § 86 lg 1

Asjaolud

Hagejad (väikeaktsionärid) esitasid hagi kostja (aktsiaselts) vastu, nõudes kas üldkoosoleku otsuse punkti kehtivuse tuvastamist hagejate pakutud redaktsioonis või kehtetuks tunnistamist juhatuse pakutud sõnastuses. Hagejad väidavad, et kõige rohkem hääli sai hagejate pakutud otsuse eelnõu sõnastus, sest suuraktsionär ei tohtinuks otsuse vastuvõtmisel hääletada, kuna tegutses tegelikult endise aktsionäri variisikuna ja nende huvid langesid kokku. Hagejate seisukohalt võõrandas endine aktsionär enne üldkoosoleku toimumist oma aktsiad nn uuele suuraktsionärile ehk tegelikult aktsionäri variisikule, et minna mööda hääleõiguse piirangust ning sellega vältida aktsionäri jaoks kahjulike otsuste vastuvõtmist.
Maakohus jättis hagiavalduse rahuldamata ning ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse resolutsiooniga. Hagejad esitasid kassatsioonkaebuse.

Kohtu seisukoht

1. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
2. Aktsiate võõrandamisel tuleb eristada võlaõiguslikku müügilepingut ja käsutustehingut. Riigikohus on erandina jaatanud käsutustehingu vastuolu heade kommetega, kui käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete vastane.
3. Kuna sellest, kas aktsiate omandiõiguse üleandmise käsutustehing on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine, võib sõltuda, mida aktsionärid üldkoosolekul otsustavad ja kas aktsionäride üldkoosoleku otsused kehtivad, siis saab sellise käsutustehingu tühisusele tugineda ka tehingu pooleks mitteolev aktsionär, kelle õigusi aktsionäride üldkoosolekul otsustatu mõjutas.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222553838

Riigikohtu 05.12.2012 lahend nr 3-3-1-25-12

Viited õigusaktidele:

Nõukogu 22. juuli 2003. a määrus (EÜ) nr 1383/2003 teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta art 13 lg 1

• VÕS § 1055
• TDKS § 86 lg 1
• TS § 45 lg 1

Asjaolud

Maksu- ja Tolliamet tuvastas, et kaebajale saadetud pudelid olid piisavalt sarnased kolmanda isiku kasuks registreeritud tööstusdisainilahendusega, äratamaks põhjendatud kahtlust intellektuaalse omandi rikkumises. Eelnevast tulenevalt pidas Maksu- ja Tolliamet pudelid kinni, misjärel esitas kaebaja kaebuse, paludes teha Maksu- ja Tolliametile ettekirjutus kauba vabastamiseks. Halduskohus tegi Maksu- ja Tolliametile ettekirjutuse kauba vabastamise otsustamiseks. Ringkonnakohus jättis Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebuse rahuldamata, misjärel esitas Maksu- ja Tolliamet kassatsioonkaebuse Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

Tolliseaduse § 45 annab tollile pädevuse otsustada kauba hõivamise ja hävitamise üle. Seepärast võib uurimispõhimõttest tulenevalt väita, et sellega kaasneb ka õigus tuvastada nimetatud otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud, sh ka see, kas tegemist on piraatkaubaga. Tollil on iseenesest olemas võimalused intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamiseks haldusmenetluses. Kolleegiumil tekkis siiski kahtlus, kas selline tõlgendus on kooskõlas Nõukogu 22. juuli 2003. a määrusega (EÜ) nr 1383/2003 teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda viidatud määrus teha kindlat järeldust, kas riigisisese õigusega on lubatud anda intellektuaalomandi õiguse rikkumise tuvastamise pädevus tollile ning kas tollil peab määruse eesmärkide tõhusaks järgimiseks olema õigus algatada intellektuaalomandi õiguse rikkumise kindlakstegemise menetlus.

Kolleegium otsustas küsida määruse nr 1383/2003 tõlgendamise küsimuses eelotsustust Euroopa Kohtult.

Viited muudatustele: 

• Keskkonnatasude seaduse muutmise seadus

Seonduvad õigusaktid:

• Keskkonnatasude seadus

Seadus võeti Riigikogus vastu 07.12.2012. Seadus jõustub: 01.01.2013.

Seaduse muudatuse eesmärgiks on muuta üleriigilise tähtsusega maardlatest laekuva kaevandamisõiguse tasu ja sellega seotud vee-erikasutuse tasu jaotust.

Muudatusega ühtlustatakse tasudega kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) võimalusi elukeskkonna parandamisel.

Üleriigilise tähtsusega maardlatest laekuvast tasust hakkab kohaliku omavalitsuse üksustele laekuma 25%.

Muudatuse tulemusena KOV-ide tulubaas tervikuna ei muutu, kuna tasu osa vähendamisest vabanev raha suunatakse riigieelarvega tagasi KOV-idele. Asukoha KOVidele laekuv tasude osa asendatakse osaliselt tasandusfondi toetusega.

Viited muudatustele: 

• Keskkonnatasude seaduse muutmise seadus

Seonduvad õigusaktid:

• Keskkonnatasude seadus

Seadus võeti Riigikogus vastu 05.12.2012. Seadus jõustub: 01.04.2013, osaliselt 01.01.2014. ja 01.01.2015.

Seaduse muudatuse eesmärgiks on arvestada Eesti veeressursi ning maavaravarude parema kaitse ja säästliku kasutamise tagamist.

Muudetakse kehtestatud loodusvarade kasutusõiguse tasu ülemmäärades, et  võimaldada läbi tasumäärade muutmise maavara kasutuse tõhustamist ning väärtustada veeressurssi, seda säästlikumalt kasutama suunates. 

Suurendatakse põlevkivi aheraine kõrvaldamisel makstavat keskkonnatasu määra alates 2013. aasta 1. aprillist 20% võrra aastas, et läbi saastetasu määra tõstmise vähendada põlevkivi aheraine ladestamist ning motiveerida ettevõtjaid seda taaskasutama.

Lisaks muudetakse ka teisi tasumäärade ülemmäärasid. Näiteks dolokivi puhul muudetakse ülemmäära senise 5,11 eurot kuupmeetri kohta asemel 5,24 euroni.