Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 58 saadikut, vastu oli 41 ja erapooletuid polnud. Riigikogu opositsioon venitas eelnõu menetlemisega tunde, küsides erinevaid küsimusi rahandusminister Sven Sesterilt ning pidades seejärel läbirääkimiste käigus kõnesid.

Seadusega asendatakse 2016. aastaks planeeritud 10-protsendiline aktsiisimäära tõus alkoholile 15-protsendilise aktsiisimäära tõusuga 1. veebruarist 2016. Tubakaaktsiisi tõstetakse lisaks varem kehtestatud 5 protsendile veel 3 protsenti aastatel 2016–2018, samas 2016. aasta tõus jõustub 1. juunil 2016 ehk pool aastat hiljem, kui kehtiv seadus seda ette nägi. Samuti tõuseb alkoholi- ja tubakaaktsiis 2019. ja 2020. aastal 10 protsenti, välja arvatud veiniaktsiis, mis tõuseb 20 protsenti. Kääritatud joogi aktsiisimäära tõstetakse samuti 20 protsenti, et see oleks ühesugune veini aktsiisimääraga.
 
Bensiinide aktsiisimäära tõstetakse 10 protsenti kolmel järgneval aastal. 1. jaanuarist 2016 tõstetakse diislikütuse aktsiisimäära 14 protsenti ning 10 protsenti aastatel 2017–2018. Kerge kütteõli aktsiisimäära tõstmisel järgitakse täpselt diislikütuse aktsiisimäära tõuse. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on alates 2016. aastast 27 protsenti diislikütuse määrast.

Raske kütteõli aktsiisimäär tõstetakse 15,01 eurolt 58 eurole tonni kohta ning põlevkivikütteõli aktsiisimäär tõstetakse 15,01 eurolt 57 eurole tonni kohta aastast 2016. Soojuse tootmise eesmärgil kasutatavate tahkete kütuste ehk kivisöe, pruunsöe, koksi ja põlevkivi aktsiisimäär tõuseb 0,3 eurolt 0,93 eurole nende kütuste ülemise kütteväärtuse gigadžauli kohta aastast 2016.

Aktsiisimäärade muutuste toel kasvavad riigieelarve tulud 2016. aastal kokku ligikaudu 111 miljoni euro võrra.

Lisaks tõstetakse eelnõuga aastast 2017 majutusteenuste käibemaksumäära 9 protsendilt 14 protsendile, eesmärgiga suurendada riigi maksutulusid ja vähendada käibemaksuerisusi.

Seadusega langetatakse sotsiaalmaksu määra 1 protsendipunkti võrra, eesmärgiga vähendada tööjõu maksukoormust. Maksulaekumine väheneb seetõttu 2017. aastal 33,8 miljoni euro võrra ning kahel järgneval aastal vastavalt 86 ning 91 miljoni euro võrra.

Lisaks suurendatakse maksuvaba tulu 205 euroni aastaks 2019 ja tagatakse, et keskmine vanaduspension jääb pensioni täiendava maksuvaba tulu tõstmise tulemusena endiselt tulumaksuvabaks. Nimetatud muudatuste tulemusena väheneb tulumaksu laekumine 2016. aastal 25,8 miljoni euro võrra.

Laste ülalpidamise eest saadav täiendav maksuvaba tulu seotakse seadusega lahti üldise maksuvaba tulu määrast. Seega jääb laste ülalpidamise eest saadav täiendav maksuvaba tulu kehtivale tasemele 154 eurot kuus.

Lisaks vähendatakse füüsilise isiku tulust tehtavate mahaarvamiste üldist piirmäära1920 eurolt 1200 euroni kalendriaastas ja korrastatakse renditulu maksustamise reegleid. Nimetatud muudatused on valitsusliidu tegevuskavaga seotud kulude katteallikate paketi osa ning nende tulemusena suureneb tulumaksu laekumine 2017. aastal 14 miljoni euro võrra.

Seadusega suurendatakse ka välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära 32 eurolt 50 euroni päevas.

Seaduse vastuvõtmise vastu on häälekalt protestinud opositsioonierakonnad, mis esitasid selle menetelemise käigus sadu muudatusettepanekuid, mis jäeti valdavalt arvestamata. Keskerakond esitas seoses maksumuudastuste paketiga ka peaminister Taavi Rõivase umbusaldamise. Kuna eelnõu oli seotud valitsuse usaldusküsimusega, toimus teise lugemisega samaaegselt ka eelnõu lõpphääletus.