2013 AASTA NUMBRITES

• Maksukalender 2013
• FIE maksukalender 2013
• FIE sotsiaalmaksu avansilised maksed 2013. aastal
• Maksu- ja aktsiisimäärad 2011-2013
• Maksuseaduste muudatused 2013. aastal
• Maksumäärad 2013
• Olulisemad muudatused käibemaksuseaduses alates 1. jaanuarist 2013
• Arvele märgitavad viited alates 1. jaanuarist 2013
• Kodualuse maa maamaksusoodustuse rakendamine
• Töötasu alammäärad 1996-2013

UUDISTE MOSAIIK

• Tarbimisse lubatud alkoholi liikmesriikidevaheline liikumine ärilisel eesmärgil
• Näited deklaratsiooni TSD lisa 1 täitmise kohta (uuendatud 2013)
• EML: Uusi maksualaseid lahendeid Riigikohtust
• Hinda oma arvutitöökoha ergonoomilisust
• Eesti ettevõtete müügijulgus on taastunud
• Mis on SEPA ja miks seda vaja on?
• Olulisemad muudatused 2012. aasta füüsilise isiku tulude deklareerimisel
• Maksuamet kavandab kõigi töötajate registeerimise andmebaasi
• Enamik Eesti tippjuhte plaanib tõsta töötasu
• Amet soovib lühemat majandusaasta aruande esitamise tähtaega

ASJATUNDJA LUUBI ALL

• Pensionieas töötamine – tööandja lahkus või töötaja õigus?- Anastassia Stalmeister, vanemjurist, Tanel Melk & Partners Law Firm
• Mõned aabitsatõed algajale ettevõtjale. 2.osa - Olavi Kärsna, ettevõtluskonsultant

PROBLEEMID JA LAHENDUSED

• Missugused maksud tuleb maksta sõidukulude hüvitamise eest, kui tegemist on töövõtulepingu alusel töötava isikuga?
• Kuidas kajastada raamatupidamisarvestuses tööandja sõiduauto töötajale kasutada andmist?
• Kas juhatuse liikmest äriühingu töötajale saab hüvitada osa kommunaalkulusid, mida ta kannab seoses tema elamispinna ettevõtluse tarbeks kasutamisega?
• Kas KÜ esimees saab võtta laenu KÜ kassast?

RAAMATUPIDAMISE PRAKTIKA

• RTJ muudatused: raamatupidaja meelespea – Stella Zdobnõh, vandeaudiitor

VAJALIK NÄIDIS

• {pub}Avaldus tulumaksuvaba miinimumi arvestamiseks{/pub} {reg} Avaldus tulumaksuvaba miinimumi arvestamiseks {/reg}
• {pub}Käsundusleping{/pub} {reg} Käsundusleping{/reg} - Anastassia Stalmeister, vanemjurist, Tanel Melk & Partners Law Firm
  
• {pub}Leping juhatuse liikmega{/pub} {reg} Leping juhatuse liikmega{/reg}
  

HUVITAVAID LAHENDEID KOHTUSAALIST

• Tolli õigus teha kindlaks intellektuaalomandi õiguse rikkumine
• Käsutustehingu tühisus aktsiate võõrandamisel
• Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus
• Põhimaksejõuetusmenetluse algatamise eeldused
• Juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel
• Korteriühistu kohustused kahju hüvitamisel
• Eluasemelaenu intresside mahaarvamine tulumaksumenetluses
• Kinnisasjade käibemaksuga maksustamine
• Erisoodustus
• Tahtlik hoidumine maksude tasumisest

TÄHTSAMAD UUED SEADUSED

• Võlaõigusseaduse muutmise seadus
• Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
• Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
• Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus (RT I, 20.12.2012, 1)
• Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus (RT I, 20.12.2012, 2)
• Advokatuuriseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
• Koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise seaduse, maamaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus
• Töölepingu seaduse § 177 punkti 8 muutmise seadus
• Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus
• Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise seadus
• Keskkonnatasude seaduse muutmise seadus (RT I, 21.12.2012, 2)
• Keskkonnatasude seaduse muutmise seadus (RT I, 21.12.2012, 3)

RAAMATUPIDAJA KALENDER

• Veebruar 2013
• Märts 2013

ASJALIKKU NAABERMAADEST

• Audiitortegevus Venemaal. 2.osa - Alla Levašova, Peterburi Audiitorite Koja nõukogu liige

ÄRIHOROSKOOP

• Veebruar 2013
• Märts 2013

Ülevaatlikus tabelis on toodud Eesti 2013. aasta riigipühad ja tööpäevade ning töötundide arvud kuus.

Vabariigi Valitsus 25.09.2012 määruse nr 76 “Töötuskindlustusmakse määrad 2013. aastal” (RT I, 28.09.2012, 9) kohaselt on 2013. aastal kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 2% ja tööandja töötuskindlustusmakse määr 1% töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.

Määrusega kehtestatakse kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad 2013. aastaks. Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 2013. aastal on 2% töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.

Riigikohtu 03.10.2012 lahend nr 3-2-1-107-12

http://www.nc.ee/?id=11&;tekst=RK/3-2-1-107-12

Viide õigusaktidele: 

• TMS § 28
• TMS § 84

Asjaolud

Kohtutäitur esitas kohtule avalduse, milles palus luba siseneda võlgniku ruumidesse, et kinnisasi arestida ja kindlaks määrata vara seisukord. Kohtud rahuldasid avalduse, kuid ei määranud uut aega võlgniku ruumidesse sisenemiseks. Võlgnik andis nõusoleku sisenemiseks, aga keelas kohtutäituril elamu seest fotosid teha. Kohtutäitur pöördus taas kohtusse.

Maakohus rahuldas kohtutäituri avalduse leides, et avaldajal on kohustus täitemenetluses kinnisasja pildistada ning kohtutäiturile tuleb esitatud asjaoludel vastav nõusolek anda. Võlgnik esitas määruskaebuse, aga ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata. Võlgnik pöördus määruskaebusega Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Täitemenetluse seadustiku § 28 lg 2 annab kohtule aluse lubada kohtutäituril siseneda võlgniku ruumidesse mh selleks, et fikseerida fotodel vara seisukord.
2. Kuna kohtutäitur avaldab Interneti-kuulutuses ka fotod kinnisasjast, siis on see asjaolu ka võlgniku huvides, sest võib kaasa tuua enampakkumisel osalejate arvu suurenemise ning seeläbi ka müügihinna tõusu (ja sellega võla vähenemise).
3. Võlgnikul on võimalik astuda oma privaatsuse kaitseks samme talle kuuluvate vallasasjade suhtes, mille puhul täitemenetlust ei toimu, mh need fotografeerimise ajaks eemaldada või keelata nende fotografeerimist.

Riigikohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning kohtutäituri taotlusel määras ruumidesse sisenemiseks uue tähtaja. Riigikohtu määrusele on lisatud eriarvamus.

Riigikohtu 10.10.2012 lehend nr 3-2-1-100-12

http://www.nc.ee/?id=11&;tekst=RK/3-2-1-100-12

Viide õigusaktidele: 

• AÕS § 64.1
• AÕS § 56 lg 1
• KÜS § 2 lg 1

Seisukohad:

Asjaolud

Hageja (korteriühistu) nõudis kostjalt võlgnevuse, mis tekkis majandamiskulude ja kommunaalmaksete tasumata jätmisel, väljamõistmist. Hageja hinnangul on kostja kinnisasja kaasomanik vastavalt kinnistusraamatusse kantud andmetele. Kostja vaidles vastu väites, et eelmiste kohtulahenditega tunnistati omandi üleandmise asjaõigusleping tühiseks ning seega ei olnud ta enam kinnisasja kaasomanik. Kostja tugines muu hulgas sellele, et praegusel juhul ei olnud hagejal hagemisõigust, kuna pärast korteriühistu asutamist oli kinnistu kinnistatud kaasomandisse, mitte jagatud korteriomanditeks, mistõttu alates maja kinnistamisest ei vastanud korteriühistu enam korteriühistule esitatavatele nõuetele.

Pooled vaidlesid selle üle, kas kinnistu kaasomaniku kindlaksmääramisel tuleb lähtuda kinnistusraamatusse kantud andmetest omaniku kohta või tõenditest, mis kinnistusraamatusse kantud omaniku andmed ümber lükkavad. Maakohus osaliselt rahuldas hagiavalduse leides, et asjas tuleb lähtuda kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse eeldusest. Kostja esitas apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ning jättis hagiavalduse rahuldamata. Hageja esitas kassatsioonkaebuse.

Kohtu seisukoht

1. Ringkonnakohtu otsuse muutmiseks pole alust.
2. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse eeldus ei välista, et kanded võivad olla ebaõiged, kui see leiab tõendamist.
3. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et kuna asjaõigusleping, mis oli suunatud kinnisasja mõttelise osa omandi kostjale üleandmisele, on tühine, ei ole kostjale kinnisasja mõttelise osa omand asjaõigusseaduse kohaselt üle läinud ja kostja kohta tehtud omanikukanne on ebaõige.
4. Kuna kostja ei ole kinnistu kaasomanik ning ta ei ole hageja osutatud või vahendatud teenuseid kasutanud, ei ole hageja nõue kostja vastu põhjendatud.
5. Korteriühistuseaduse mõttes on korteriühistuks korteriomanike, vallasasjana erastatud korterite omanike või korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu. Seega pidi kohus omal algatusel hindama, kas hageja vastab seadusega sätestatud korteriühistuks olemise nõuetele.
6. Kolleegium selgitab, et varasema Riigikohtu praktika kohaselt ei ole ehitise kui vallasasja või kinnistu kaasomanikel iseenesest keelatud asutada mittetulundusühingut ehitise, sh elamu majandamiseks, kuid vallasasjaks oleva ehitise või kinnistu kaasomanike loodud mittetulundusühing ei saa olla korteriühistu korteriühistuseaduse mõttes.
7. Juhul kui isik, kes on nõudnud kohtus asjaõiguslepingute tühisuse tuvastamist ja palunud kohtul tuvastada vajalike nõusolekute andmise kohustus ning seejuures pärast kohtuotsuse jõustumist pole astunud samme, et ta ka tegelikult omanikuna kinnistusraamatusse kantaks, tugineb tema vastu haginõude esitamisel aegumise vastuväitele, võib tuginemine aegumisele olla hea usu põhimõtte vastane.

Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse rahuldamata.