Maksu- ja Tolliameti peadirektori Marek Helmi sõnul on plaan tuleva aasta alguses käivitada ühtne andmebaas, kus ettevõtted peavad oma töötajad enne nende tööle asumist registreerima.

Andmebaasi abil kavatseb amet võidelda tööjõumaksudest hoidumisega. Eesti Päevalehe teatel on vastuseisu tõttu kõrvale jäetud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kava kontrollida ettevõtete iga ostutehingut.

"Praegu on nii, et kui Maksu- ja Tolliamet, Tööinspektsioon, Haigekassa või veel keegi tahab midagi teada saada, siis ettevõtja peab igaühega eraldi suhtlema," ütles Helm ajalehele antud intervjuus. "Meie kontseptsioon on, et edaspidi annab ettevõtja töötaja kohta andmeid vaid üks kord. Kuid erinevalt praegusest teeb ta seda juba enne inimese tööle võtmist. Riik jagab selle informatsiooni oma asutuste vahel ise laiali."

Lahendus võiks Helmi sõnul käivituda 2014. aasta jaanuaris. "Räägime praegu veel läbi justiitsministeeriumiga, kes jälgib sobivust ettevõtlusvabaduse põhimõtetega," ütles Helm.
Helm ütles, et amet otsib õiget tasakaalu ettevõtlusvabaduse ja kohustuste vahel. "Rõhuasetus nihkub õiguskuulekuse suurendamisele. Mullu sügisest oleme jõudnud niikaugele, et kui ettevõte tahab tegutseda, ei pea ta füüsiliselt kordagi maksuametisse tulema," ütles Helm.

"Eelmisel aastal loodi 13 000 uut ettevõtet, millest vaid kolmandik hakkas makse maksma. Selline vahekord pole kaugeltki rõõmustav. Praegu seisab üleval kaks teemat: töötajate ja käibemaksu arvestus," ütles Helm.

Tabelisse on koondatud olulisemad muudatused 2012. aasta tulude deklareerimisel võrreldes 2011. aastaga.

2012. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsioon esitatakse 2013. aasta 1. aprilliks.

SEPA (Single Euro Payments Area) ühendab kõiki euroala riike, võimaldades era- ja äriklientidel ning avaliku sektori asutustel kogu Euroopa Majanduspiirkonnas ühtsetel alustel algatada ja vastu võtta elektroonilisi euromakseid, eristamata piiriüleseid ja riigisiseseid makseid.

SEPA elluviimiseks ja euromaksete teostamiseks on kehtestatud ühtsed:

• õiguslikud alused
• tehnilised standardid
• makseviisid – kreeditkorraldused, otsekorraldused ja kaardimaksed
• tingimused makseid töötlevatele infrastruktuuridele
• äritavad

SEPA aitab kaasa maksesüsteemide sujuvale toimimisele, kuna ühtlustab sularahata euromaksete teostamist. Ühtlasi viiakse SEPA-ga lõpule euro kasutuselevõtt, sest ühtsete makseviiside juurutamine moodustab koos eurosularahaga terviku, mis aitab suurendada ja tõhustada kogu Euroopa majanduse konkurentsivõimet. Tuleviku eesmärk on järjepideva makseviiside arendamise ja innovatsiooni (e-SEPA: e- ja m-maksed) kaudu arendada välja turg, kus pakutakse ainult elektroonilisi makseteenuseid.

SEPA eesmärk

• Edendada Euroopa lõimumist konkurentsivõimelise ja uuendusliku euroala jaemakseteenuse turu kaudu, kus pakutakse paremat teenuse kvaliteeti, tõhusamaid tooteid ja soodsamaid maksevõimalusi.
• Tagada kõigile Euroopa Majanduspiirkonnas elavatele inimestele ja toimetavatele majandusüksustele lihtsad, kiired, turvalised ja soodsamad makselahendused, mille kasutamiseks piisab oma koduriigis asuvast ühest pangakontost ja maksekaardist.

Eesti Panga ülesanded SEPA edendamisel

• hinnata SEPA makseviiside juurutamist ja selle põhjal edendada nende arengut
• osaleda riiklikes Euroopa Maksenõukogu (EPC) töörühmades
• korraldada SEPA-teemalisi arutelusid ja üritusi
• osaleda riigisiseses SEPA kommunikatsiooni plaanimises ja korraldamises
• luua SEPA juurutamiseks vajalik ja kõiki pooli kaasav otsustus- ja tagasisidesüsteem
• tõsta teadlikkust SEPA makseviisidest ja hüvedest

SEPA üldine organisatsioon Euroopa ja Eesti tasemel

Euroopa Liidu tasandil vastutab SEPA elluviimise, plaanimise ja jälgimise eest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga eestvedamisel asutatud Euroopa Maksenõukogu (European Payments Council, EPC). EPC on kehtestanud SEPA toimimiseks vajalikud kavad, raamistikud ja standardid.

Eestis juhivad SEPA elluviimist pangad ja Eesti Pangaliit. Täpsema ülevaate SEPA olukorrast ja tegevustest saab SEPA Eesti tegevuskavast, mis asub pangaliidu kodulehel.

Krediidiinfo AS-i Eesti ettevõtete maksekäitumise 2012. aasta teise poole statistikast selgub, et kõrge krediidiriskiga firmade osakaal on aastaga tõusnud 12%-lt 19%-le ehk kriisieelsele tasemele. Krediidiinfo hinnangul annab see märku ettevõtete müügijulguse taastumisest, millega käib kaasas suurem riskide võtmine.

Maksuvõlgade summad kasvasid pea kõikides sektorites ühtekokku 19%, 74 miljoni euroni. Maksehäired ehk võlad äripartneritele kasvasid aastaga 11,6%, 122 miljoni euroni.
Maksuvõlgadega ehk riigile võlgu olevate ettevõtete arv kasvas kahe langusaasta järel esmakordselt 3,9%, 5950 ettevõtteni, ligi pooled neist kuulusid ehitussektorisse. Maksehäiretega ehk äripartneritele võlgu olevate ettevõtete koguarv jäi aastaga praktiliselt samaks, vähenedes aastaga 0,6%, 4234 ettevõtteni.

Krediidiinfo AS-i asedirektori Alar Jägeri sõnul on kõrge krediidiriskiga tegevusaladeks endiselt majutus ja toitlustus ning ehitus, kus riskantseid ettevõtteid on jaanuari seisuga vastavalt 30% ja 25%. Eriti majutus ja toitlustus on tema sõnul suhteliselt halvas seisus, sest tegemist on paljudel juhtudel väikeettevõtetega, kelle riskid on üldiselt kõrgemad.
Maksuvõlgade ja maksehäiretega ettevõtete arv on vähenenud eriti just kinnisvarasektoris, mis on astunud jõudsalt paranemise suunas, rääkis Jäger. Samas on võlad äripartneritele kinnisvarasektoris kokkuvõttes kasvanud, mis näitab Jägeri sõnul, et kehva äriplaani tõttu raskustesse sattunud ettevõtetel on keeruline halvast seisukorrast välja tulla.

Maksehäirete kahanemist on tugevalt tunda põllumajandus- ja metsamajandussektoris, kus paljude suurfarmide majanduskriisiaegsed probleemid pankadega on lahenduse leidnud, rääkis Jäger. Kokku kahanes sektoris maksehäirete kogusumma 75%.

Maksuvõlgadega on Jägeri sõnul rohkem probleeme mikroettevõtetel ja maksehäiretega keskmise suurusega ettevõtetel. "Keskmise suurusega ettevõttel on eriti raske, sest võetud on palju kohustusi, aga samas on vähem võimalusi äriplaani ümber mängida," ütles ta.

Kui maksehäiretega suurettevõtete arv on vähenenud 14,3% ja maksuvõlgadega ettevõtete arv on jäänud samaks, siis maksuvõlgadega mikroettevõtteid on 5,2% enam ja maksehäiretega keskmiste ettevõtete arv on kasvanud 3,3%.

Maakonniti on maksuvõlgadega ettevõtete arv kõige enam ehk 8,9% vähenenud Saaremaal, järgnevad Hiiu- ja Võrumaa vastavalt 6,1% ja 5,8%-ga. Maksehäiretega ettevõtete arv on enim vähenenud Saaremaal, Võrumaal ja Läänemaal, vastavalt 12,9%, 12,5% ja 9,3%.

Jägeri sõnul võetakse kõige suuremaid riske Harju- ja Raplamaal, mis oma konjunktuurilt erineb tunduvalt muudest Eesti piirkondadest, kusjuures Raplamaal kasvas maksuvõlgadega ettevõtete arv aastaga koguni 22,9%.

Uuringu valimi suurus on 69 235 ettevõtet.

Enda suhtes tuleb olla tähelepanelik, sest juba väikesed vaevused annavad märku, et midagi tuleb muuta töökohas või enda käitumises. Peamistest tervisehäiretest ja kaebustest, mis võivad olla tingitud ebaõigetest tööasenditest või ebaergonoomilisest töökoha kujundusest saab lugeda Tööinspektsiooni koostatud infomaterjalist:

Mõtteviis, et üks ergonoomiline lahendus sobib kõigile töötajatele, läheb vastuollu isegi seadusega. „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded¹“ § 3 lg 1 p 4 ütleb, et ohutegurite hindamisel tuleb arvestada töötamiskoha kujunduse ergonoomilisust ja sobivust töötajale.

Enamasti võib olla piisav reguleeritava töötooli ja muudetava kõrgusega klaviatuurialuse kasutamine, kuid töökoht tuleb alati kujundada töötaja isikupärast ja vajadustest lähtuvalt.

Allpool on toodud mõned tegevused, mille abil saad hinnata, kuidas on sinu arvutitöökoht kujundatud ja kuivõrd hoiad sa ise oma tervist.

1. Tööpäeva jooksul teed 4…5 puhkepausi, mis on 5…7 min. pikad ja pausi ajal vaatad silmade puhkamiseks kaugusesse.    
2. Puhkepausi ajal lahkud arvutitöökohast (lähed hästi ventileeritavasse ruumi, jalutad väljas, avad akna töötoa tuulutamiseks jne).
3. Puhkepauside ajal teed venitus- ja sirutusharjutusi.
4. Sa oled reguleerinud töötooli seljatoe ja istme kõrguse asendi endale sobivaks.
5. Tooli käetoed ei sega töötooliga liikumist töölaua alla.
6. Trükkimisel toetad küünarvarsi terves ulatuses töölauale.
7. Oled kuvari ja klaviatuuri asetanud otse enda ette vältimaks ebamugavaid sundasendeid (keha pöördeid ja kaldeid).
8. Toetad jalad tugevasti põrandale või jalatoele.
9. Töölaua all on põlvedele ja säärtele vabalt ruumi.
10. Kasutad kogu istet ja seljatuge keha toetamiseks.
11. Oled seadnud tooli seljatoe kaldenurga nii, et saad selga kergelt tahapoole nõjatada.
12. Klaviatuuri ja hiire oled paigutanu samale tasapinnale.
13. Trükkimisel ja hiire kasutamisel hoiad küünarvarred, randmed ja käelabad neutraalses asendis (ei vääna ega pööra randmeid).
14. Oled kuvari paigutatud vasaku küljega akna poole, vältimaks häirivat päikesevalgust.
15. Sa ei tööta kunagi kuvariga pimedas ruumis.
16. Kuvari oled paigutanud silmadest 50…70 cm kaugusele.
17. Vaate suund kuvarile on horisontaalist 15…20 C° allapoole.
18. Oled sättinud töökoha nii, et aknast/uksest/ventilatsioonist tulev külm õhk ei puhu otse sulle peale.

Kui leidsid eelpool toodud nimekirjast kõik tuttavad fakti, siis peaks Sinu töökoht olema kujundatud ergonoomiliselt ja sa hoolid oma tervisest. Kui aga sinu töökohal on mõni nimetatud teguritest puudu, siis peaksid kiiremas korras selle ohuteguriga tegelema, sest kontoritöötajaid varitsevad terviseohud on salakavalad ja nende pöördumatud tagajärjed ilmnevad oma täies tõsiduses alles aastate pärast.

Peamised tervisehäired ja kaebused, mis võivad olla tingitud ebaõigetest tööasenditest, ebaergonoomilisest töökoha kujundusest on järgmised:

1. Kaela õlavöötme lihaste pinge
2. Kaelavalu, kaelaradikuliit
3. Peavalud
4. Tasakaaluhäired
5. Mälu ja tähelepanuvõime langus
6. Nimme-ristluu radikuliit
7. Selgroo kõverdumine
8. Randmeliigeste põletik
9. Mitmesuguste tundehäirete tekkimine labakätes, sõrmedes ja peopesas
10. Küünarliigese piirkonnas lihaste kinnituskohtades valud
11. 11.Käte suremine öösiti, käte valud
12. 12.Jalgade verevarustuse häired ja veenilaiendid säärtel
13. 13.Põlve ja hüppeliigese valud
14. 14.Tursed hüppeliigese piirkonnas ja jalalabades
15. 15.Jalgade külmetamine

Töökoha kujundamisel on väga tähtis, et oleks välistatud üleliigsete liigutuste tegemine. Tähtis on, et liigutused, mida töötaja peab tegema oleksid võimalikult vähe liigeseid koormavad.
 
Arvutiga töötamisest tingitud spetsiifilised tervisehäired on järgmised:

1. Silmade ülepinge (kipitus, liivatunne silmis, suurenenud pisaravoolus)
2. Silma sidekesta põletik ehk konjunktiviit
3. Kaugele nägemise halvenemine ajutiselt
4. Vesine nohu
5. Kompuutertõbi (väsimus, nõrkustunne, higistamine, iiveldus, tüdimus, depressioon)

Sümptomid tekivad aegamisi. Kui töötaja ei pöördu arsti poole ega vähenda töökoormust, võivad kujuneda tõsised tervisehäired. Kui häired on kestnud vaid paar päeva, siis võivad need taanduda, kui töötaja on end välja puhanud ja vähendanud tööülesandeid arvutiga.

Ebapiisavast kunstlikust valgustusest tekkida võivad tervisehäired on järgmised:

1. Silmade väsimine ja ebamugavustunne
2. Nägemise halvenemine (tavaliselt väheneb kaugelenägemine-tekib lühinägelikkus)
3. Mõttetegevuse aeglustumine ja tähelepanuvõime langus

Halvast ruumiõhust tekkida võivad tervisehäired (ruumiõhusündroom) on järgmised:

1. Nina, kurgu ja silmade ärritus
2. Kuivad limaskestad
3. Naha punetus
4. Vaimne väsimus ja peavalu
5. Hingamisteede põletik ja köha
6. Kähe hääl
7. Iiveldus ja uimasus

Tervisehäired (allergia), mida võib põhjustada kontori õhus olevad osakesed on järgmised:

1. Allergiline nohu
2. Silma sisekestapõletik
3. Allergilised nahahaigused
4. Allergilised kopsuhaigused (allergiline bronhiit, bronhiaalastma)

Enda suhtes tuleb olla tähelepanelik, sest juba väikesed vaevused annavad märku, et midagi tuleb muuta töökohas või enda käitumises. Oluline on ennetada terviseriskide tekkimist töökoha ergonoomilise kujundamisega, töötaja aktiivsuse, tervisliku toidu ja treeninguga väljaspool tööd ning sellele kõigele peab kindlasti lisanduma vajalik annus puhkust.