TRK 1140x140 ee gif
25.09.2019 Kolmapäev

Puhkuselt tööle pingevabalt!

Piret Bristol, psühholoog ja coach, Bristol & Partnerid
Piret Bristol, psühholoog ja coach, Bristol & Partnerid erakogu
Enamik töötajaid hindab puhkuse mõju positiivseks, inimeste töö kvaliteet ja produktiivsus on pärast puhkust kõrgemad.

Kes ei teaks ärevustunnet kõhus, kui keset puhkust järsku tööasjad meelde tulevad või kui e-postkasti avades vaatab sealt vastu sadu lugemata sõnumeid. Kindlasti on mõnusatel puhkusepäevadel paljudel käinud peast läbi ka mõte: „Ei, ma ei taha üldse enam tööle tagasi minna”. Proovime ennast ülemäärase ärevuse eest kaitsta, kui ümbritsevat keskkonda muuta ei saa.

Ärevuse põhjused

Inimesi, kelle töökoormus on tasakaalustatud ja kes on oma tööeluga üldiselt rahul, ohustab vähem tõsine puhkusejärgne stress. Iga muutus tekitab inimese psüühikas stressireaktsiooni ja puhkuselt tööle naasmine kuulub samuti selliste muutuste hulka. Enamik inimesi tunneb normaalset ärevust, kui mõtted puhkuse viimastel päevadel aina rohkem töö ümber keerlevad. Sellega pole vaja midagi ette võtta, sest pärast tööle naasmist möödub see iseenesest paari päeva jooksul.

Aga kui tööl ja kodus on mitmeid tugevaid stressoreid nagu üle jõu käiv töökoormus, hirmu õhkkonda loov juht, suured ootused organisatsiooni poolt või tervisehäired, siis võib puhkusejärgne ärevus olla märk tõsist tähelepanu vajavast olukorrast.

Psühholoog Erika Martinez nimetab järgmisi ärevushäire sümptomeid:

  • ülemäärane muretsemine,
  • rahutus, ärrituvus,
  • peavalud ning
  • keskendumisvõime vähenemine.

Dr. David Ballard koos kolleegidega uuris Ameerika Ühendriikide töötajate puhkusega seotud psühholoogilisi aspekte, sealhulgas puhkuse mõju tööstressile ja kui kaua kestab puhkuse mõju tööle tagasi tulles.

Enamik töötajaid hindab puhkuse mõju positiivseks, inimeste töö kvaliteet ja produktiivsus on pärast puhkust kõrgemad. Samal ajal umbes kahel kolmandikul töötajatest möödusid need positiivsed näitajad pärast tööle tagasitulekut mõne päevaga. Veelgi enam, 21% töötajatest väitis, et tundis juba puhkuse ajal pinget ja stressi ning 42% tundis hirmu tööle naasmise ees.

Puhkusejärgse stressi ennetamine

Mida teha, et puhkuselt tööle naasmine mööduks võimalikult pingevabalt?

  • Alusta tagasituleku kavandamist enne puhkusele minekut.
    Tee täpne plaan tööülesannetest, mida enne puhkusele minekut on vaja teha. Lõpeta võimalikult paljud projektid, delegeeri ja jaga oma tööülesanded kolleegide vahel. Niisugune ettevalmistus ei lase tekkida tavapärasel „puhkaja süütundel”.
  • Võta pikem puhkus.
    Vähemalt kahenädalane puhkus annab lõõgastumiseks rohkem võimalusi, isegi kui pähe tikkuvate töömõtete rikuvad viimased paar päeva.
  • Puhkuse ajal võta aega stressist taastumiseks ja akude laadimiseks.
    Paljud inimesed planeerivad oma puhkusepäevad üle, mõeldes tüüpiliselt: nüüd on mul aega remonti teha, uus kasvuhoone ehitada, hambaarstil käia ja sugulastele külla sõita. Selle asemel mõtle, kuidas parimal viisil enda eest hoolt kanda, palju magada, unustada kell ja suured plaanid. Logelemine on väga oluline, et olla vaimselt terve inimene, ja seda tähtsat asja ei tohi muude tegemiste kõrval ära unustada.
  • Võta esimesi tööpäevi peale puhkust kergelt.
    Ära sukeldu pea ees tähtsatesse projektidesse. Kohane tasapisi, loe ja vasta e-kirjadele, tee lihtsamaid tööülesandeid, võta piisavalt pause ja suhtle kolleegidega. Tuleta endale meelde, et töö ei saa maailmast kunagi otsa ja oma esimesel puhkuselt tuleku päeval ei päästa sa ka parima tahtmise juures kogu maailma.
  • Alusta tööd nädala keskel.
    Sellisel juhul saad pehmema stardi: 3 päeva tööl ja juba algab kosutav nädalavahetus. Võid kasutada ka pikki suviseid tööpäeva õhtuid, et veeta aega sõpradega grillides või tehes õhtuse ujumise meres. See loob tunde, et puhkus kestab endiselt.
  • Ärevuse sümptomite vähendamiseks kasuta hingamis- ja mõtlustehnikaid.
    Vahel on vaja kellegagi rääkida, olgu see hea sõber, coach või terapeut.
  • Järgmise puhkuse kavandamine võib vähendada tööle naasmise stressi.
    Kavandama ei pea tingimata pikka puhkusereisi, võib planeerida kontserdi, teatrireisi või spaa-nädalavahetuse.

Ning viimaks, teadvusta, et kaks või kolm korda aastas puhkamine ei saa olla piisav, et su tööjõudu kogu aasta säilitada. Et iga päev jaksata, pead tooma oma ellu pidevad stressist taastumise tegevused.




Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes