Lepingut on läbi aegade peetud kõige efektiivsemaks ühiskonna enesereguleerimise vahendiks. Mida tihedamaks ja keerulisemaks muutuvad ettevõtjate vahelised majandussuhted, seda keerulisemaks muutuvad ka neid suhteid reguleerivad lepingud. Igapäevases majandustegevuses koostavad lepinguid enamasti pooled ise, mitte väljaõppinud juristid. Nii see peakski olema. Seetõttu on üha olulisem mõista, kas ja kellega lepingut sõlmida ja milliseid kohustusi endale lepinguga võtta.
Lepingu olemus
Lepingu mõiste tuleneb võlaõigusseadusest. Leping on tehing lepingupoolte vahel, mille eesmärk on kaasa tuua õiguslikud tagajärjed.Leping on pooltele täitmiseks kohustuslik ning see põhimõte on lepingulises suhtes üks olulisemaid.
Lepingust tulenevaid kohustusi peab täitma, kuni lepingus kindlaks määratud eesmärk
