gif Company 930x140 ee

 

10.10.2019 Neljapäev

Valitsus toetas finantssektoris kõrgemate rahatrahvide kehtestamist

Pildil justiitsminister Raivo Aeg
Pildil justiitsminister Raivo Aeg SCANPIX
Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks eelnõu, mille alusel kehtestatakse edaspidi finantssektoris ja andmekaitse valdkonnas kõrgendatud ülemmääraga rahatrahviks väärteo eest kuni 20 miljonit eurot. 

Nimelt on justiitsminister Raivo Aeg teinud ettepaneku täiendada karistusseadustiku üldosa nii, et seadus võimaldaks täita Euroopa Liidu õiguses sätestatud nõudeid ja kohaldada konkreetsetes valdkondades – finantssektor ja andmekaitse – teatud rikkumiste eest senisest suuremat rahatrahvi ülemmäära, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. 

"Ennekõike on suuremad trahvid mõeldud just finantsteenuste sektoris tegutsejatele – näiteks krediidiasutused, kes ei täida pangandussektori olulisi nõudeid või ei rakenda rahapesuvastaseid kontrollmeetmeid," ütles justiitsminister pressiteate vahendusel.

Rikkumise toimepanijale on võimalik tulevikus määrata rahatrahv kuni 20 miljonit eurot või kuni kolmekordse kasu ulatuses, mis teeniti väärteoga. Juriidilisele isikule on võimalik määrata trahvi ka kuni 15 protsenti tema käibest.

Nõue kehtestada teatud sektorites väärtegude eest senisest kõrgemad rahatrahvi ülemmäärad tuleb Euroopa Liidu õigusest. Eelnõuga nähakse ette õiguslik raamistik suurema ülemmääraga rahatrahvide kehtestamiseks. Konkreetsed väärteokoosseisud ja karistused pannakse paika eraldi eelnõuga.

Kõrgendatud ülemmääraga rahatrahv on erandlik rahatrahvi liik, mida saab kohaldada põhjendatud juhul ning siis, kui see on vajalik Eestile siduva rahvusvahelise kohustuse täitmiseks. Rahvusvahelise kohustuse mõiste hõlmab nii sõlmitud välislepinguid kui ka Euroopa Liidu õiguse allikaid.

Samal ajal pikendatakse rahatrahvi vabatahtliku tasumise tähtaega 15 päevalt 45 päevani. "Tahame, et rahatrahvide tasumiseks oleks inimesel mõistlik tähtaeg. Praegu ei pruugi palgapäev jääda trahvi tasumise tähtaja sisse ning selle tasumine võib seetõttu olla raskendatud või võimatu. See tähendab, et rahatrahv võib olla vajalik täitmisele pöörata, millega kaasnevad omakorda täiendavad kulud ja see pole mõistlik," märkis Aeg.

Samuti on eelnõuga kavas soosida senisest enam rahatrahvi ositi tasumise võimalust, mis on ka praegu olemas, kuid sellest ei pruugi kõik menetlusalused teadlikud olla ja seetõttu ei osata sellele kiirmenetluses ka tähelepanu pöörata. Edaspidi peab asutus, näiteks politsei- ja piirvalveamet, finantsinspektsioon, andmekaitseinspektsioon inimest trahvi tegemisel sellest võimalusest teavitama.

Väärteokaristuste karmistamisega seoses tõstetakse eelnõus samuti juriidilisele isikule kuriteo eest ette nähtud rahalise karistuse ülemmäära 16 miljonilt eurolt 40 miljoni euroni. Ühtlasi loobutakse põhimõttest, et käibe põhjal arvutatud rahaline karistus ei tohi olla suurem seaduses fikseeritud ülemmäärast.

Samu muudatusi kavandati riigikogu eelmise koosseisu ajal, kuid need langesid riigikogu koosseisu lõppemise tõttu menetlusest välja.

Muudatused on planeeritud jõustuma järgmise aasta 1. juulil.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes