29.06.2022 Kolmapäev

Ülevaade hiljuti jõustunud ja peagi jõustuvatest õigusaktidest

Juuni lõpus ning juuli alguses jõustub rohkem kui 150 õigusakti, millest nii mõnigi muudatus avaldab mõju ka ettevõtetele. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi ülevaate.

Jõustus ja jõustub peagi mitu seadust.
Jõustus ja jõustub peagi mitu seadust. Foto: pixabay

Näiteks jõustus hiljuti toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus, mille kohaselt peavad tulevikus teatud tooted ja teenused olema puudega isikutele paremini kättesaadavamad. Lisaks jõustub peagi äriseadustiku muudatus, mis paneb juhatuse liikmetele täiendava kohustuse. Positiivseks uudiseks on see, et juuni lõpus jõustus muudatus, mis võimaldab ka lühiajaliselt Eestis töötaval välismaalasel registreeruda perearsti nimistusse. 

Jõustus toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus 

28. juunil jõustus toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus, mille kohaselt peavad tulevikus teatud tooted ja teenused vastama ligipääsetavusnõuetele. See tähendab, et teatud tooted ja teenused peavad edaspidi olema kättesaadavad vähemalt kahe erineva meele abil, et ka puudega inimestel oleks võimalik neid tooteid ja teenuseid tarbida. Näiteks kui vaegnägija soovib tulevikus kasutada pangaautomaati, siis peab see olema võimalik ka nägemismeelt kasutamata, näiteks kuulmise abil. 

Uus seadus kehtestab ligipääsetavusnõuded e-lugerile, makseterminalile, piletiautomaadile,  registreerimisautomaadile, sularaha- või makseautomaadile, teavet pakkuvale interaktiivsele iseteenindusterminalile, audiovisuaalmeediateenustele ligipääsu võimaldavale seadmele (näiteks digiboks, ruuter, pult), elektroonilise side teenusele ligipääsu võimaldavale seadmele (näiteks tahvelarvuti, lauaarvuti, nutitelefon) ning riistvara- ja operatsioonisüsteemidele (näiteks erinevad tarkvarad, arvutihiir, printer, skänner).  

Teenustest tuleb vähemalt kahe meele kaudu ligipääsetavaks muuta e-kaubanduse teenus (näiteks erinevad e-poed), e-raamatud ja nende lugemiseks kasutatav tarkvara, elektroonilise side teenus (näiteks kaabelleviteenus, internetiühendus ja telefoniside), finantsteenus (st mobiilseadmete, veebilehtede ja iseteenindusterminalide kaudu osutatav finantsteenus), ühistranspordi sõitjateveoteenuse osad ehk vastava teenuse veebileht, elektrooniline pilet ja piletite müük, transporditeabe andmine, reaalajas reisiteabe andmine, interaktiivne teabeekraan ja iseteenindusterminal) ning audiovisuaalsele teenusele ligipääsu andmise teenus (näiteks elektroonilised saatekavad, mobiilirakendused ja veebilehed). 

Toodete ja teenuse ligipääsetavusnõuded on lisaks seadusele täpsemalt kirjas määruses „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele“.  

Lisaks näeb uus seadus ette, et teave toote või teenuse toimimise ja toote ligipääsetavuselementide kohta tuleb võimaluse korral esitada toote sees või selle peal, sellega kaasas olevas kasutusjuhendis või see peab olema kättesaadav muul viisil, sealhulgas veebilehelt leitava kasutusjuhendina. 

Uute nõuete täitmisest on vabastatud ettevõtted, kellel on alla kümne töötaja ja kelle aastakäive ega aastane bilansimaht ei ületa kahte miljonit eurot. Ülejäänud ettevõtted võivad uute nõuete täitmisest vabaneda üksnes erandlikel juhtudel. Selleks tuleb esitada vastav taotlus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning seejärel amet hindab, milliseid meetmeid peab ettevõte oma toodete ja teenuste ligipääsetavuse suurendamiseks kasutusele võtma. 

Kuigi uus seadus jõustus 28. juunil 2022, tuleb uusi ligipääsetavusnõudeid hakata kohaldama uutele toodetele alates 2025. aasta 28. juunist. Nendele toodetele, mis olid turul kättesaadavad või mida kasutati teenuse osutamisel enne 28. juunit 2025, hakkavad ligipääsetavusnõuded kohalduma alates 28. juunist 2030. Seega on ettevõtetel veel aega uute nõuetega kohanemiseks. 

Kui ettevõtted ei täida tulevikus ligipääsetavusnõudeid, võidakse määrata neile rahatrahv kuni 20 000 eurot. 

Juhatus saab endale uue kohustuse 

1. juulil lisandub äriseadustikku põhimõte, et kui osaühingu või aktsiaseltsi majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peab juhatus astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Sama kohustus lisandub mittetulundusühingu ja sihtasutuse juhatusele ning täisühingu seaduslikule esindajale. Koda on varasemalt teinud Riigikogu õiguskomisjonile ettepaneku jätta äriühingu juhatuse liikmetega seotud muudatused seadusesse lisamata, kuid seda ettepanekut ei võtnud riigikogu arvesse. 

Lühiajaliselt Eestis töötav välismaalane saab perearsti nimistusse 

30. juunil jõustub tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatus, mis võimaldab perearsti nimistusse registreeruda ka välismaalastel, kes viibivad Eestis ajutise viibimisalusega ning on ravikindlustatud. See tähendab, et edaspidi on ka lühiajaliselt Eestis töötavatel välismaalasetel õigus  registreeruda perearsti nimistusse. Praegu saavad perearsti nimistusse registreeruda üksnes elamisloa alusel Eestis viibivad välismaalased.