"Eestisse välisinvesteeringute meelitamine on meie üks põhilisi töösuundi ning viimastel aastatel on need ka märkimisväärselt kasvanud. Samas on oluline, et välisinvesteeringud oleksid läbipaistvad ning Eesti strateegilised sektorid ja tegevusvaldkonnad ei muutuks välisinvestoritest sõltuvateks ega ohustaks tulevikus teenuste toimepidevust," lausus Sutt pressiteates.
Ministri sõnul on COVID-pandeemia ülemaailmsed tarneahelad väga suure surve alla pannud ning välisinvesteeringute kasutamine riikide poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on üha sagenev.
Eesti väike ja avatud majandus on kriisiolukorras mujal maailmas toimuvast tugevasti mõjutatud ja riigi majandusjulgeoleku seisukohast olulistes valdkondades nagu energia, transport, meditsiin või side ja IT, tuleb veenduda, et Eesti ettevõtetesse tehtud investeeringud ei kujutaks ohtu meie julgeolekule või avalikule korrale,
lisas Sutt.
Eelnõus pööratakse tähelepanu välisinvesteeringutele, mis puudutavad strateegiliselt olulisi valdkondi, nagu energeetika, transport ja side, või ettevõtjaid, näiteks elutähtsa teenuse osutajad, riigi osalusega äriühingud, taristuettevõtted, üleriigilise televisiooni- või raadioteenuse osutajad, ettevõtted, kes haldavad riigi tegevusvarusid või omavad riigiside toimimist tagavat taristut.
Seaduseelnõuga kehtestatakse neis valdkondades välisinvesteeringutele loakohustus, samuti nähakse ette meetmed julgeoleku või avaliku ohu kõrvaldamiseks. Hinnatakse kolmandatest riikidest pärit või nende kontrollitavate investorite välisinvesteeringuid, millega omandatakse otsene või kaudne oluline osalus ehk vähemalt 10 protsenti hääleõigusest sihtettevõtjas, saavutatakse otsene või kaudne kontroll sihtettevõtja üle või omandatakse sihtettevõte.
Välisinvesteeringu mõju julgeolekule ja avalikule korrale ning võimalikke riske hinnatakse iga juhtumi puhul eraldi. Välisinvestoriga seonduvalt vaadatakse näiteks, kas välisinvestorit kontrollib kolmanda riigi asutus või on ta seotud julgeolekut või avalikku korda ohustavate tegevustega.
Sihtettevõtja puhul arvestatakse tema olulisust majandusvaldkonnas ning kas investeeringu tulemusel tehakse tema majandustegevuses muudatusi. Samuti vaadatakse asendustoodete või -teenuste olemasolu.
"Kui välisinvestorit rahastab näiteks kolmanda riigi valitsusasutus, annab see märku sellest, et tehingu tagamaid tuleks põhjalikumalt analüüsida," tõi minister Sutt näite. "Peame ennetama olukorda, kus välisriikide majanduslik surve kahjustaks Eesti ettevõtjaid või mõjutakse meie inimeste heaolu," lisas ta.
Välisinvesteeringu loa saamiseks tuleb välisinvestoril enne tehingu lõpule viimist taotleda tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametilt (TTJA) luba. Välisinvesteeringu loa taotluse peab eelnevalt kooskõlastama erinevate valitsusasutuste esindajatest koosnev välisinvesteeringukomisjon.
Investeeringute usaldusväärsust, mõju julgeolekule ja avalikule korrale ning võimalikke riske hinnatakse iga juhtumi puhul eraldi. Taotlus esitatakse elektrooniliselt vastavas infosüsteemis, et infovahetus ja menetlus oleks kõigile osapooltele kiire ning sujuv.
Eelnõuga aidatakse kaasa Euroopa Liidu välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määruses ettenähtud liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahelise koostöömehhanismi tõhusale rakendamisele. Välisinvesteeringute kontrolli protsessi kohaldatakse enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides.
