21.07.2021 Kolmapäev

Euroopa Komisjon tahab karmistada rahapesu vastase võitluse eeskirju

Euroopa Komisjon esitas eile ulatusliku seadusandlike ettepanekute paketi, et karmistada Euroopa Liidu (EL) eeskirju rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse kohta.

Suured sularahamaksed on kurjategijate jaoks hõlpus viis rahapesuks, kuna tehingute avastamine on väga raske.
Suured sularahamaksed on kurjategijate jaoks hõlpus viis rahapesuks, kuna tehingute avastamine on väga raske. Foto: pixabay

Pakett sisaldab ka ettepanekut luua uus EL-i järelevalveasutus, teatas komisjoni Eesti esinduse pressiesindaja.

Seadusandlike muudatuste eesmärk on parandada kahtlaste tehingute ja tegevuse tuvastamist ning kaotada seaduslüngad, mida kurjategijad kasutavad ebaseadusliku raha pesemiseks või terroristliku tegevuse rahastamiseks finantssüsteemi kaudu. Praegustes meetmetes käsitletakse ka tehnoloogia arengust tulenevaid uusi probleeme, muu hulgas seoses krüptovaradega.

„Rahapesu on selge ja reaalne oht kodanikele, demokraatlikele institutsioonidele ja finantssüsteemile," sõnas Finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu volinik Mairead McGuinness.

Probleemi ulatust ei tohi alahinnata. Sulgeda tuleb seaduslüngad, mida kurjategijad võivad ära kasutada. Tänane pakett hoogustab märkimisväärset jõupingutusi, mida me teeme, et takistada räpase raha pesemist finantssüsteemi kaudu. Me süvendame liikmesriikide asutuste koordineerimist ja koostööd ning loome EL-i uue rahapesuvastase võitluse ameti. Need meetmed eitavad meil kaitsta finantssüsteemi terviklikkust ja ühtset turgu.

Paketti kuulub määrus, millega asutatakse uus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse asutus;
määrus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse kohta, mis sisaldab otsekohaldatavaid sätteid, muu hulgas kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete ja tegelike tulusaajate valdkonnas;
kuues rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse direktiiv, mis asendab kehtivat direktiivi ja mis sisaldab siseriiklikku õigusesse ülevõetavaid sätteid, nagu eeskirjad liikmesriikide järelevalveasutuste ja rahapesu andmebüroode kohta ning rahaülekandeid käsitleva 2015. aasta määruse uus versioon, et jälgida krüptovarade ülekandeid.

Õigusaktide paketi keskne osa on uue EL-i asutuse loomine, millega kujundatakse ümber rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse järelevalve EL-is ja süvendatakse rahapesu andmebüroode koostööd. Uus rahapesuvastase võitluse amet tegutseb EL-i tasandil ja tegu on keskasutusega, mis kontrollib liikmesriikide asutusi, et tagada EL-i eeskirjade õige ja sidus kohaldamine erasektoris. Samuti toetab amet rahapesu andmebüroosid, et suurendada büroode analüüsivõimsust ebaseaduslike rahavoogude puhul ja teha finantsandmetest õiguskaitseorganite jaoks keskne teabeallikas.

Rahapesuvastase võitluse amet peaks tööle hakkama 2024. aastal. Tegevust otsese järelevalve vallas alustab ta siis, kui uus õigusraamistik kehtima hakkab.

Ühtse reeglistikuga rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse kohta ühtlustatakse EL-i sellealaseid eeskirju, näiteks kehtestades üksikasjalikumad nõuded kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete, tegelike tulusaajate ning järelevalveasutuste ja rahapesu andmebüroode volituste ja ülesannete kohta. Omavahel ühendatakse liikmesriikide olemasolevad pangakontode registrid, tagades rahapesu andmebüroode kiirema juurdepääsu pangakontode ja -seifide kohta käivale põhiteabele. Komisjon annab sellele teabele juurdepääsu ka õiguskaitseasutustele, kiirendades finantsuurimist ja kuritegeliku vara tagasivõitmist piiriüleste juhtumite raames.

Praegu kohaldatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse eeskirju ainult teatavate krüptovarakategooriate suhtes. Kavandatava reformiga laiendatakse nimetatud eeskirju kogu krüptovarade sektorile. Kavandatud muudatustega tagatakse selliste krüptovarade puhul nagu bitcoin ülekannete täielik jälgitavus ning luuakse võimalus teha kindlaks nende potentsiaalne kasutamine rahapesuks või terrorismi rahastamiseks. Lisaks sellele keelatakse anonüümsete krüptokukrute kasutamine.

Suured sularahamaksed on kurjategijate jaoks hõlpus viis rahapesuks, kuna tehingute avastamine on väga raske. Sel põhjusel tegi komisjon ettepaneku seada suurtele sularahamaksetele kogu EL-is piirmääraks 10 000 eurot. Kogu EL-is kehtiv piirmäär on piisavalt kõrge, et mitte seada kahtluse alla euro positsiooni seadusliku maksevahendina, ja sellega tunnustatakse sularaha keskset rolli. Piirangud kehtivad juba umbes kahes kolmandikus liikmesriikidest, kuid summa on erinev. Alla 10 000 euro jäävad riiklikud piirangud võivad kehtima jääda. Suurte sularahamaksete piiramine raskendab kurjategijatel räpase raha pesemist. Samuti keelatakse pakkuda anonüümseid krüptokukruid, sarnaselt EL-i rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse eeskirjade raames juba kehtiva anonüümsete pangakontode keeluga.

Komisjon teeb oma rahvusvaheliste partneritega tihedat koostööd, et võidelda räpase raha liikumisega kõikjal maailmas. Rahapesuvastane töökond esitab riikidele soovitusi. Riik, mille töökond oma loetellu kannab, kantakse ka EL-i loetellu. Loetellu kandmise järel rakendab EL meetmeid, mis vastavad riigist tulenevatele riskidele.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse teatel on rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane võitlus Euroopas finantsstabiilsuse ja -julgeoleku tagamisel kesksel kohal. Lüngad ühe liikmesriigi seadustes mõjutavad kogu EL-i. Seetõttu tuleb EL-i õigusnorme tõhusalt ja sidusalt rakendada ja kontrollida. Õgusaktide paketiga rakendatakse tegevuskava, mis käsitleb liidu terviklikku rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitikat, mille komisjon võttis vastu mullu 7. mail.

EL-i rahapesuvastasesse raamistikku kuuluvad ka arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist käsitlev määrus, direktiiv  rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil, direktiiv, millega kehtestatakse normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, Euroopa Prokuratuur ja Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem.