13.07.2023 Neljapäev

WHO: Euroopas leviv uus surmav viirus võib põhjustada pandeemia

Üle Euroopa on levimas murettekitav viirus, mis paljude ekspertide hinnangul võib põhjustada järgmise pandeemia, vahendab Postimees Medical Daily artiklit. 

Haigustekitajaks on Bunyaviridae perekonda Nairoviruse sugukonda kuuluv RNA Krimmi-Kongo hemorraagilise palaviku viirus.
Haigustekitajaks on Bunyaviridae perekonda Nairoviruse sugukonda kuuluv RNA Krimmi-Kongo hemorraagilise palaviku viirus. Foto: pixabay

Krimmi-Kongo hemorraagiline viirushaigus (CCHF) on levinud Aafrikas, Lähis-Ida maades, Balkanimaades, Krimmis, Venemaal, Iraagis, Pakistanis ja Lääne-Hiinas. Suremus on ravita juhtudel 15–35 protsenti ja puhangute korral 40 protsenti. Näiteks Hispaanias registreeriti esimesed viirusejuhtumid aastatel 2011 ja 2016.

Viirushaigus on praegu Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) prioriteetsete patogeenide nimekirjas. Selles nimekirjas on haigused, mis võivad põhjustada ulatuslikke haiguspuhanguid ja pandeemiaid, teatas Forbes.

Haigustekitajaks on Bunyaviridae perekonda Nairoviruse sugukonda kuuluv RNA Krimmi-Kongo hemorraagilise palaviku viirus.

Kuna kliimamuutuste tõttu tõuseb Maa temperatuur, on soojem keskkond soodustanud CCHFi põhjustavat nairoviirust edasi kandvate puukide elupaiga laienemist ja seda eriti Euroopa parasvöötme piirkondades.

Haiguse muudab ohtlikuks tugev verejooks. Umbes neli päeva pärast esimeste sümptomite ilmnemist areneb viirus edasi tõsisteks verevalumiteks, ninaverejooksudeks ja pidevaks verejooksuks keha mistahes kohtadel, kus on väiksemadki marrastused. Verejooks, mis võib kesta peaaegu kaks nädalat, on põhjustanud haiguspuhangute ajal 9–50 protsendil haiglaravil viibinud patsientide surma.

Isegi kui inimene elab CCHFi üle, võib taastumine võtta tavapärasest kauem aega, kuna verejooks ei peatu viirusest taastumisel. Kuigi CCHFi jaoks pole veel spetsiifilisi ravimeetodeid, võib patsientide raviks kasutada viirusevastast ravimit ribaviriini.

"Kiireks ja tõhusaks epideemia- ja pandeemiareaktsiooniks on hädavajalik prioriteetsete patogeenide ja viirusperekondi jälgida ja vastumeetmeid arendada," ütles WHO tervisehädaolukordade programmi tegevdirektor dr Michael Ryan 2022. aastal.

"Ilma Covid-19 pandeemiale eelnenud märkimisväärsete teadus- ja arendusinvesteeringuteta poleks olnud võimalik rekordajaga ohutuid ja tõhusaid vaktsiine välja töötada."

Selle algatuse kaudu püüab WHO võimalikest viiruspuhangutest ette jõuda, suunates ülemaailmseid investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, eelkõige vaktsiinide, testide ja raviviiside loomisse.

"Sellest prioriteetsete patogeenide loendist on saanud teadlastele võrdluspunkt, kuhu suunata energia järgmise ohu ohjamiseks," ütles WHO juhtivteadur dr Soumya Swaminathan.

Haigustekitajaid levitavad ja kannavad hammustamisel inimesele üle Hyalomma liiki kuuluvad puugid. Haiguse peiteperiood on 3–12 päeva.

Haigus algab gripisarnaste nähtudega: pea-, liiges- ja seljavalu, esineb ka iiveldus ja oksendamine, valguskartus. Tekivad verejooksud ninas, nahal ja siseelundites, sellele viitab kõhuvalu, millele sageli järgneb kirurgiline vahelesegamine. Võib tekkida kollaps, šokk ja intravaskulaarne koagulopaatia. Kahjustatud on kesknärvisüsteem.

Nakatumise ennetamiseks tuleb vältida kokkupuudet puukidega, kanda kaitseriietust ja kasutada putukatõrjevahendeid.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference