“Petturid tegutsevad igal ajal ning tähelepanelikkus ei ole kunagi liiast. Siiski on perioode, mil saadetakse õngitsuskirju ja tehakse petukõnesid rohkem,” ütles Tkatšenko. “Petturid valivad sellise aja, millal inimesed on hõivatud ja seega vähem valvsad. Sellised ajad on näiteks tööpäevade ennelõunad või nädalavahetuse hommikutunnid.”

Samuti mõjutavad petturite aktiivsust palgapäevad, mistõttu on petukirjade ja kõnede hulk kuu alguses suurem. Eestis muudab pettureid aktiivsemaks ka tulumaksu tagastamise periood. “Sellel ajal on raha liikumine ja summad suuremad, mistõttu on petturitel tõenäosus saada suuremat saaki,” selgitas Tkatšenko.

Tavalised teemad, mida petturid ettekäändeks toovad, on näiteks konto või maksete blokeerimine, väidetavad eksklusiivsed investeerimisvõimalused, sülle kukkunud pärandus või loteriivõit, kohtukutsed ning näilikud ostu-müügi tehingud,

ütles Tkatšenko.

Siiski toonitas ta, et petturid on leidlikud ning teemade ring välja toodutega kindlasti ei piirdu. “Viimasel ajal oleme märganud rahamuulade petuskeemi. See tähendab, et hulk inimesi kasutab oma isiklikke arvelduskontosid, et aidata kaasa illegaalse päritoluga raha legaliseerimisele,” ütles Tkatšenko.

Skeemi käigus jagavad petturid mitteametlikes tööportaalides kuulutusi, kus nad pakuvad maksete tegemise eest tasu. Selleks peab inimene avama Eesti pangas arvelduskonto ning tegema kas ise makseid või andma petturitele oma kontole ligipääsu.

“Paraku ei saa noored inimesed aru, et tegemist on kuriteole kaasaitamisega, mille eest võib saada reaalse vangistuse,” ütles Tkatšenko. “Citadele pank teeb kõike selleks, et oma kliente hoiatada ja selliseid pettuseid ennetada. Paneme südametele, et inimesed hoiaksid kõik oma kaardid ja paroolid turvalises kohas ning ainult enda teada.”

Petturid kasutavad ühenduse võtmiseks erinevaid kanaleid: nii e-kirju, SMS-e kui võtavad inimestega ühendust sotsiaalmeedias ja telefoni teel. Tihti märgivad petturid enda sotsiaalmeedia kontole, et nad töötavad pangas või mõnes muus tuntud ettevõttes, et võita inimeste usaldust.

“Panga või muu ametiasutuse esindaja ei võta probleemide korral kunagi inimesega ühendust Facebookis või WhatsAppis,” sõnas Tkatšenko.

Petukirjade- ja kõnede ühine tunnus on see, et need kutsuvad saajat tegutsema: kas vajutama mõnele lingile, jagama oma isiklikke või pangakonto andmeid, raha üle kandma või muud moodi kiirelt reageerima, et võimalikku kahju vähendada. “Petturid mängivad tihti inimeste emotsioonidel, näiteks hirmul, et kui nad kiiresti ei tegutse, siis juhtub midagi nende pangakonto või rahaga,” ütles Tkatšenko.

Eestis levivatel pettustel saab jooksvalt silma peal hoida Facebooki lehel "Pettused Eestis", kus nii riigiasutused kui ka ettevõtted jagavad infot parasjagu levivate petuskeemide kohta.