Veebileht annab infot märgistamise üldpõhimõtete, kohustusliku toidualase teabe märgistamise ning tootegruppide kaupa toidu koostisele esitatavate nõuete kohta. Veebileht on tõlgitud ka vene keelde.
„Veebilehelt saab tarbija teada, millist infot ta peab kindlasti pakendilt või pakendamata toidu müüjalt saama ning millised tooted võivad tegelikult peituda erinevate tootenimetuste taga,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse- ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.
Põllumajandusministeeriumi tellitud toidumärgistuse alasest uuringust selgus, et kuigi suur osa tarbijaist otsib toidu pakendeilt infot valikute tegemisel, on märgistust keeruline mõista. Seepärast on tarbijad sageli eksitatavad nii toidu koostise kui päritolu suhtes. Mõne tarbijagrupi puhul on ka huvi toidumärgistuse vastu üldiselt väike.
Kevvai arvates peaksid tarbijad kindlasti rohkem tundma huvi erinevate toitude koostise vastu. „ See on eelkõige oluline tervisliku ja tasakaalustatud toitumise seisukohalt, et tarbijad pööraksid tähelepanu toidu koostisele ning toitumisalasele teabele,“ tõi Kevvai näite. „Aga ka toiduohutuse küsimus, kui me räägime toiduallergeenide märgistamisest pakendil või mõistete nagu „kõlblik kuni“ ja „parim enne“ õigest mõistmisest.“
Alates mullu 13. detsembrist jõustusid üle Euroopa uued toidumärgistamise nõuded, millega kehtestati minimaalne kirjasuurus, selgemalt peab esitama teavet allergeenide kohta. Viimati jõustusid Eestis 1. aprillil nõuded pakendamata toidu, sealhulgas toitlustusasutustes pakutava toidu puhul teabe esitamise ning liha päritolu märgistamise kohta. Euroopa Liidus on toidu märgistamise nõudeid ühtlustatud alates 1979. aastast.
