Lõppladustuspaiga maksumus on esialgsete arvutuste kohaselt 45 miljonit eurot. Ülejäänud pool kulub vana Paldiski tuumaobjekti lahtivõtmiseks. Kuigi tegemist on riikliku kohustusega, loodetakse vähemalt osa projektist rahastada rahvusvahelistest vahenditest. Välisvahendite kasutamine on tõenäoline, kuna projektil on suur positiivne keskkonnamõju kogu Läänemere äärsele piirkonnale, teatas keskkonnaministeerium.
"Meie jaoks oli oluline ettevalmistavate töödega juba praegu alustada, sest kõik vajalikud eeluuringud ja ka ehitus ise võtab aega. Reaktoreid saab ohutult hoiustada aastani 2040. Arvestades, et vanema reaktori ehitusest möödub siis 70 aastat, on selge, et pikemalt ohutust tagada ei ole võimalik. Seetõttu oli valitsuse valitsuse otsus väga tervitatav,“ ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.
1960. aastate algul rajatud kahe tuumareaktoriga Nõukogude laevastiku tuumaallveelaevade õppekeskuse reaktorid seisati 1989. aastal ning tuumakütus eemaldati viis aastat hiljem.
Samas jäi Eesti Vabariigile kogu vastutus endisele tuumaobjektile jäävate radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ning tuumareaktorite dekomisjoneerimise eest. Endise tuumaobjekti ohutustamisega tegeleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kuuluv AS A.L.A.R.A.
Aastatel 1995-2013 tehti Paldiskis suuremahulisi ohutustamise töid. Lammutati mittevajalikke hooneid ning ehitati rahvusvahelistele ohutusnõuetele vastav radioaktiivsete jäätmete vahehoidla. Samuti on tagatud reaktorisektsioonide ohutu hoiustamine aastani 2040.
2015. aastal lõppenud rahvusvahelise eeluuringu selge järeldus oli, et tuumaobjekt tuleb lammutada ning jäätmete ohutuks ladustamiseks tuleb Eestisse rajada lõppladustuspaik. 2016. aasta märtsis esitas keskkonnaministeerium valitsusele vastava ettepaneku, mille valitsus neljapäeval rahuldas.
