29.03.2016 Teisipäev

Uuring: eluaseme väärtus moodustab keskmiselt poole eraisikute varast

Eesti Panga uuringu järgi on Eesti leibkondade kõige hinnalisem vara nende peamine elukoht, mille väärtus moodustab keskmiselt poole nende varast.

Eesti leibkondade jõukus sõltub suuresti nende kodu väärtusest
Eesti leibkondade jõukus sõltub suuresti nende kodu väärtusest Foto: PM

Uuringu tulemuste põhjal on Eesti leibkondadel teiste euroala riikidega võrreldes suhteliselt vähe vara, kuigi Läti ja Leedu kohta pole veel uuringu tulemusi avaldatud. Euroala riikide seas on Eesti netovarade (leibkonna varade väärtus miinus kohustuste summa) mediaanväärtuse poolest Saksamaa ja Slovakkia järel viimasel kohal. Mediaanväärtus on keskmine näitaja, millest pooltel leibkondadel on rohkem ja pooltel vähem varasid. Eesti leibkondade netovara mediaanväärtus oli 2013. aastal 43 600 eurot, teatas Eesti Pank.

Nii Eestis kui ka teistes riikides on netovarad leibkonniti ebavõrdsemalt jaotunud kui sissetulekud. Eesti netovarade jaotuse Gini koefitsient ehk ebavõrdsuse mõõdik on euroala riikide seas üks kõrgemaid.  Mida kõrgem on koefitsient, seda suuremat ebavõrdsust see väljendab. Koefitsient on Eestist kõrgem vaid Saksamaal, Austrias ja Küprosel.

Varade ebavõrdsuse üks võimalik põhjus Eestis on kinnisvarahindade suured piirkondlikud erinevused.

Võrreldes euroala riikide keskmisega (60%) on koduomanike osakaal Eestis suurem (77%) ning peamise elukoha väärtus moodustab keskmiselt poole kõigist leibkondade varadest. See tähendab, et leibkondade jõukus sõltub suuresti nende kodu väärtusest.
Samuti moodustavad Eesti leibkondade reaalvaradest suhteliselt suure osa varad ettevõtetes, mis leibkondadele kuuluvad ja kus nad igapäevaselt töötavad. Nende varade osakaal on üks viiendik ehk pea kaks korda rohkem kui euroala riikide seas keskmiselt.

Sellist tüüpi vara on Eestis ligikaudu 12% leibkondadel ja selle mediaanväärtus on 11 700 eurot.

Eesti leibkondade finantsvarad on peamiselt pangahoiused ja nende osakaal varades on teiste euroala riikidega võrreldes suhteliselt väike (Eestis 10% varadest, euroalal keskmiselt 17%). Ka teistes madalama sissetulekutasemega euroala riikides, nagu Slovakkias, Sloveenias, Portugalis ja Kreekas on finantsvarade osakaal väike ja need on vähe hajutatud.

Laenudest moodustavad Eestis lõviosa kinnisvaralaenud ning neist omakorda on suurima tähtsusega kodulaenud, mille osakaal kogu laenukoormuses on 85%. Eesti leibkondade laenukoormus on euroala keskmisest väiksem (Eestis on laenu võtnud 37% majapidamistest, euroalal 44%). Laenukoormuse võrdlemisel tuleb aga arvestada, et selle optimaalne tase sõltub sissetulekust ning teistes euroala riikides on valdavalt suuremad sissetulekud kui Eestis. Võrreldes sama sissetulekutasemega riikidega on Eesti leibkondade laenukoormus siiski suhteliselt suur.

Eesti puhul võib esile tõsta ka selle, et enamjaolt on laenud noorematel leibkondadel ja seda peamiselt kahel põhjusel. Esiteks on vanemate leibkondade seas palju selliseid inimesi, kes omandasid eluaseme erastamise kaudu ega pidanud seda laenuga ostma. Teiseks kujunes eluasemelaenuturg Eestis välja alles suhteliselt hiljuti, 2000. aastate alguses.

Ehkki siinne laenukoormus on euroala riikidega võrreldes väiksem, on Eesti leibkondadel ka suhteliselt vähe finantspuhvreid. Mediaanleibkonnal (st leibkond, kellega võrreldes on pooltel leibkondadel vähem ja pooltel rohkem finantspuhvreid) on olemas toimetulekuvaru umbes ühe kuu jaoks, euroala mediaanleibkonnal aga on varusid pisut enam kui kahe kuu jaoks, teatas Eesti Pank.

Kokkuvõttes on Eesti leibkondade netovara ja varade struktuur sarnane teiste euroalasse kuuluvate Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Võrreldes nende riikidega on Eestis leibkondade netovara aga ebavõrdsemalt jaotunud ning seda koduomanike suurest osakaalust hoolimata. Finantsstabiilsuse seisukohast on Eesti leibkondade laenukoormus teiste euroala riikidega võrreldes küll väiksem, kuid Eesti leibkonnad on haavatavad oma tagasihoidlike finantspuhvrite tõttu.

Eesti Pank viis koostöös statistikaametiga leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu läbi 2013. aastal, küsitledes 2220 leibkonda. Järgmine küsitlus toimub Eestis 2017. aastal. Nimetatud uuringut korraldatakse euroala riikides iga kolme aasta tagant.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes