Funktsionaalses lugemises saavutas 87 protsenti Eesti õpilastest baas-
või kõrgema taseme, vahendas haridus- ja teadusministeeriumi
pressiesindaja BNS-ile. Vastava näitaja põhjal on Eesti õpilased Euroopa
riikide seas funktsionaalses lugemises teisel kohal, loodusteaduslikus
kirjaoskuses samuti teisel kohal ning matemaatilises kirjaoskuses
kolmandal kohal.
Maailmas on Eesti õpilased funktsionaalses lugemises seitsmendal,
loodusteaduslikus kirjaoskuses viiendal ja matemaatikas kümnendal kohal.
Seega saavutas enamik Eesti õpilastest ühiskonnas täisväärtuslikult
hakkamasaamiseks vajalikud baasteadmised ja -oskused.
Keskmiste tulemuste järgi olid funktsionaalses lugemises parimad Hiina
linna Šanghai, Korea, Soome, Hongkongi, Singapuri ja Kanada õpilased.
Eesti, Soome, Norra, Jaapan ja Kanada kuuluvad riikide gruppi, kus
tulemuste sõltumine õpilaste sotsiaal-majanduslikust taustast oli väga
väike – umbes kümme protsenti. Kõige väiksem on vastav protsent Islandil
– seitse protsenti.
Lugemise ja lugemisoskuse definitsioonid on teisenenud koos ühiskonna,
majanduse ja kultuuri muutustega. PISA 2009 defineerib lugemisoskust kui
kirjalike tekstide mõistmist, kasutamist ja kajastamist ning
lugemismotivatsiooni olemasolu töötamiseks tekstidega, mis võimaldavad
saavutada eesmärke, arendada oma teadmisi ja võimeid ning osaleda
ühiskonna elus.
Õpilaste funktsionaalset lugemisoskust hinnati keskmiste tulemuste järgi
punktides ja kuues saavutustasemes. Kõrge ja madala oskustasemega
õpilaste arv on oluline indikaator majanduskasvu ja sotsiaalarengu
ennustamiseks.
PISA 2009 uuringus osales 65 riiki, kellest 34 olid OECD-sse kuuluvad
riigid ja 31 partnerriiki. Eestist oli valimis 4727 õpilast, uuringusse
oli kaasatud 175 kooli. Valimisse kuulunud õpilastest 18,7 protsenti
õppis vene õppekeelega koolides.
2009. aasta PISA uuring keskendus põhikooli õpilaste funktsionaalse
lugemisoskuse hindamisele, vähesemal määral hinnati ka matemaatilist ja
loodusteaduslikku kirjaoskust.
Õpilaste õpitulemuslikkuse võrdlusuuringu PISA (Program for
International Student Assessment) viis Majandusliku Koostöö ja Arengu
Organisatsiooni (OECD) poolt läbi läinud aasta aprillis. Uuringuga
mõõdetakse põhihariduse omandamisel lõpusirgele jõudnud õpilaste
teadmisi ja oskusi, mis on esmatähtsad täisväärtuslikuks osalemiseks
ühiskonna elus.
BNS
