Praeguse seisuga on teada, et hariduse infosüsteemi on registreeritud veidi üle 400 sõjapõgenikust last, kellest 60 on läinud alusharidusse, 318 üldharidusse, 31 on gümnaasiumiastmes ja kaheksa õppurit on jõudnud kutseharidusse.
"Kui me märtsi alguses hariduse infosüsteemis selle võimaluse avasime, et põgenike lapsi saab seal registreerida, siis nägime, et esimese hooga pea pooled lapsed olid kirja pandud venekeelsetesse haridusasutustesse. Nüüd aga näeme, et enam kui pooled on juba registreeritud eestikeelsetesse koolidesse ja lasteaedadesse," ütles Kersna.
Veidi alla 30 protsendi lastest on kirja pandud keelekümblust viljelevatesse haridusasutustesse ning alla 20 protsendi on täisvenekeelsetes lasteaedades ja koolides.
Kõige rohkem sõjapõgenikest lapsi, kokku 105, on registreeritud haridusasutustesse Tartus. Tallinnas on neid vaid 44 ning Ida-Virumaal 53,
ütles Kersna.
Tema sõnul on teada, et põgenikest lapsi on Eestisse jõudnud palju rohkem - politsei pühapäevaste andmete järgi 7600 alaealist. Neist omakorda ligi 3600 on põhiharidust omandavad lapsed, tuhatkond gümnaasiumieas last ning noort ja paar tuhat on alushariduse eas olevad lapsed.
