20.06.2017 Teisipäev

Tervise Arengu Instituudi ülevaade: Eesti tervisekulud inimese kohta on Baltikumi kõrgeim

Tervise Arengu Instituudi andmetel on Eesti tervisekulud inimese kohta Baltikumi kõrgeim, samas töötas enim arste 100 000 elaniku kohta Leedus.

Tervishoiukulud inimese kohta on Balti riikidest suurimad Eestis, ületades 2015. aastal 1000 euro piiri. Ka Eesti inimeste oodatav eluiga on pikem kui lätlastel-leedukatel, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) teisipäeval avaldatud kogumikust "Tervis Baltimaades 2015", teatas TAI.

Kuigi oodatav eluiga on viimastel aastatel kõigis Balti riikides kasvanud, jääb see siiski oluliselt alla Euroopa Liidu keskmisele, mis meestel on 77,9 ja naistel 83,3 aastat. Seejuures on Läti ja Leedu mehed kõige madalama oodatud elueaga Euroopa Liidus, Eesti mehed on 73,2 oodatava eluaastaga Euroopas tagantpoolt seitsmendad. Ka Eesti naised elavad eeldatavalt Läti ja Leedu naistest kauem, jäädes Euroopa keskmisele alla ühe aastaga.

Väga palju inimesi sureb Baltimaades vigastuste või muude väliste põhjuste tõttu. "Suitsiidide ja liiklussurmade arv on viimase 15-20 aasta jooksul oluliselt vähenenud. Siiski on vigastustest ja muudest välispõhjustest tingitud surmad vereringeelundite haiguste ning pahaloomuliste kasvajate kõrval jätkuvalt kolmas peamine surmapõhjus," ütles Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna analüütik Riina Tilk.

Uute tuberkuloosijuhtude arv on kümne aasta jooksul vähenenud Eestis ja Lätis umbes poole ning Leedus kolmandiku võrra. Kuid probleemiks on jäänud multiravimiresistentsete ehk ravile raskesti alluvate tuberkuloosijuhtude suur osakaal nii uute kui ka korduvravijuhtude hulgas. Sellest tulenevalt liigitab Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kõik kolm Balti riiki endiselt kõrge riskiga tuberkuloosi ohumaade hulka Euroopa regioonis.

HIV-i levik on teravamaks probleemiks just Eestis ja Lätis. 2015. aastal registreeriti Euroopa kõrgeim uute HIV-juhtude arv elaniku kohta Eestis ehk 20,5 juhtu 100 000 elaniku kohta ning kõrgeim AIDS-i juhtude arv Lätis – 6,7 juhtu 100 000 elaniku kohta. Kuid ka Leedus kasvas uute HIV-juhtude arv võrreldes 2005. aastaga poole võrra – 5,4 juhule 100 000 elaniku kohta.

Suuremad haiglavõrgu reformid toimusid kõigis Balti riikides juba aastatel 2002–2012. Rohkem muutusi on viimastel aastatel toimunud ravivoodite ja nende kasutamise statistikas. Kasvanud on õendusravi- ning kahanenud aktiivravivoodite osakaal. Päevaravijuhtude arv haiglates on aastate 2005 ja 2015 võrdluses kasvanud Eestis kaks, Leedus kolm ning Lätis viis korda. Samuti on kasvanud arsti ambulatoorsete vastuvõttude arv: Leedus 30, Lätis 11 ja Eestis 1 protsendi võrra.

Enim arste 10 000 elaniku kohta töötas 2015. aastal Leedus – 38, Eestis ja Lätis vastavalt 31 ja 30. Arstide keskmine vanus Leedus oli 49 aastat, Eestis 53 ja Lätis 54 aastat.

Balti riikide tervishoiukulude osatähtsus sisemajanduse koguproduktist on Euroopa madalamate hulgas: 2015. aastal oli see Eestis ja Leedus 6,5 ning Lätis 2014. aasta andmetel 5,5 protsenti. Keskmised tervishoiukulud ühe inimese kohta olid suurimad Eestis – 1004 eurot, võrreldes Leedu 837 ja Läti 650 euroga. Suurim osa tervishoiukuludest läks aktiivravile, mis moodustas Eestis 56 protsenti, Leedus 49 ja Lätis 48 protsenti kõigist tervishoiukuludest.

TAI tervisestatistika osakonna ning Läti ja Leedu tervisestatistikute koostöös ilmunud kogumik "Health in the Baltic Countries 2015" annab ülevaate kolme Balti riigi demograafilistest ja sotsiaalmajanduslikest näitajatest, inimeste tervisekäitumisest ning reproduktiivtervisest, suremusest ja haigestumusest, tervishoiuteenuste kasutamisest ning tervishoiukuludest 2015. aastal. Mitmetele võrdlustele annab laiema konteksti Euroopa keskmise näitaja esitamine ning olulisemaid muutusi analüüsitakse ka pikemas ajaperioodis.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!