02.06.2025 Esmaspäev

Eesti tervishoiutöötajate arv kasvas mullu kolm protsenti

Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmebaasis avaldati Eesti tervishoiutöötajate 2024. aasta andmed. Eelmise aasta novembri seisuga oli Eestis kokku 27 806 tervishoiutöötajat ja -spetsialisti, keda on kolm protsenti rohkem kui 2023. aastal.
Viimase kümne aastaga on täiskoormusega töötavate arstide ja õdede osakaal vähenenud, samas kui väiksema koormusega töötajate osakaal on suurenenud.
Viimase kümne aastaga on täiskoormusega töötavate arstide ja õdede osakaal vähenenud, samas kui väiksema koormusega töötajate osakaal on suurenenud. Foto: RUP

Viimase kümne aasta jooksul on töötavate tervishoiutöötajate koguarv kasvanud keskmiselt kaks protsenti aastas.
Möödunud aastal töötas Eestis 4911 arsti. Nende arv kasvas aastaga kolm protsenti. Arstide keskmine vanus oli 50 aastat ning see ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud.

Õdesid oli 9374 ehk samuti kolm protsenti rohkem kui aasta varem. Õdede keskmine vanus oli 46 aastat ja ka see näitaja on püsinud viimastel aastatel stabiilsena.

Tervishoiutöötajate arv ja koormus

Tuhande elaniku kohta oli Eestis 2024. aastal 3,6 arsti ja 6,8 õde. Ühe arsti kohta töötas keskmiselt 1,9 õde. Need näitajad on madalamad kui Euroopa Liidu keskmised: 2022. aastal oli Euroopa Liidus vastavalt 4,2 arsti ja 8,4 õde tuhande elaniku kohta.

Perearste töötas Eestis 2024. aastal 960, nende arv kasvas aastaga kaks protsenti. Ühe perearsti ravida oli keskmiselt 1427 inimest. Perearstide keskmine vanus oli 56 aastat. Pensioniealiste perearstide osakaal on viimase kümne aasta jooksul kasvanud keskmiselt 1,6 protsendipunkti aastas, kõikide arstide seas aga 0,6 protsendipunkti. 2024. aastal oli 65-aastaseid või vanemaid perearste 31 protsenti (2023. aastal oli neid 29 protsenti), kõigist arstidest kuulus samasse vanuserühma 23 protsenti.

Pereõdesid töötas möödunud aastal Eestis 1657. Nende arv on kümne aastaga kasvanud keskmiselt neli protsenti aastas ning 2023. aastaga võrreldes suurenes see kaks protsenti. Pereõdede keskmine vanus oli 46 aastat, pensioniealisi oli nende seas üheksa protsenti. Ühe perearsti kohta töötas keskmiselt 1,7 pereõde – sama palju kui aasta varem.

Eelmisel aastal töötas Eestis 1434 hambaarsti ja 1319 hambaraviõde; nende arv kasvas aastaga kaks protsenti. Hambaarstide keskmine vanus oli 47,5 aastat ning hambaraviõdedel 45 aastat.

Lepingujärgse koormuse alusel töötas 46 protsenti arstidest täiskoormusega, kolmandik väiksema ja viiendik suurema koormusega. Õdedest töötas täiskoormusega 59 protsenti, 13 protsenti ületas täiskoormuse ning ülejäänud töötasid väiksema koormusega. Täiskoormusest suurema koormusega töötajatest on kasvanud nende arstide ja õdede osakaal, kelle töökoormus on suurem kui 1,5. 

Viimase kümne aastaga on täiskoormusega töötavate arstide ja õdede osakaal vähenenud, samas kui väiksema koormusega töötajate osakaal on suurenenud. „Väiksema lepingujärgse koormusega tervishoiutöötajate osakaalu kasv tuleneb eelkõige töötamisest mitmel ametikohal, eri asutustes ja erinevatel ametipositsioonidel, mida põhjustab tervishoiusektori tööjõupuudus,“ selgitas TAI vanemanalüütik Tiiu-Liisa Rummo. „18 protsenti Eesti tervishoiutöötajatest töötab mitmel ametikohal, kas sama asutuse sees või erinevates asutustes. Töö mitmes asutuses võimaldab ka tervishoiutöötajatel oma tööaega paindlikumalt planeerida ning omandada mitmekesisemat töökogemust,“ lisas Rummo.

Erasektori roll tervishoius kasvab

Erasektoris töötavate tervishoiutöötajate osakaal on suurenemas – viimase kümne aasta jooksul on see kasvanud 34 protsendilt 39 protsendile. Eelmisel aastal on erasektoris töötavate tervishoiutöötajate osakaal tõusnud paar protsendipunkti. Eriti märgatav on kasv tugispetsialistide ja vaimse tervise spetsialistide seas. Nende osakaalu suurenemine erasektoris on seotud riikliku otsusega, mis võimaldab alates 2023. aastast neil iseseisvalt toetavaid tervishoiuteenuseid osutada ja ravi pakkuda.

Samuti on veidi suurenenud nende tervishoiutöötajate hulk, kes töötavad samal ajal nii avalikus kui ka erasektoris. Viimase kümne aastaga on see osakaal kasvanud kuuelt protsendilt kaheksale. Kõige enam töötavad mõlemas sektoris arstid (15 protsenti) ning psühholoogid ja psühhoterapeudid (14 protsenti).

Tervishoiutöötajate andmed on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis rubriigis „Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine“, teema all „Tervishoiutöötajad“. Haiglavõrgu arengukava haiglate andmed on leitavad teema „Haiglavõrgu arengukava haiglad“ all ning tervishoiuasutuste andmed rubriigis „Tervishoiuteenuste osutajad“. Visualiseeritud andmetega saab tutvuda veebilehel Tervishoiutöötajate arv ja nende ametikohad | Tableau Public.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255