Eelnõu eesmärk on viia karistusseadustik ja kriminaalmenetluse seadustik vastavusse Euroopa Liidu (EL) nõuetega, mis käsitlevad eurode võltsimist ja muude vääringute kaitset. Direktiiv peab olema Eesti õigusesse üle võetud 23. maiks 2016.
Eelnõu näeb ette senisest rangema karistuse raha, pangakaardi ja muu maksevahendi, väärtpaberi, maksumärgi ning proovijärelevalve märgise võltsimise ettevalmistamise eest. Praegu on nende kuritegude eest ette nähtud rahaline karistus, eelnõuga lisatakse sellele kuni kaheaastane vangistus. Samuti antakse võimalus teha nende kuritegude avastamiseks või tõkestamiseks jälitustoiminguid, vahendas BNS.
Nähakse ette väärteokaristus selle eest, kui krediidi- või finantseerimisasutuse või raha käitlemises osaleva muu asutuse selleks kohustatud juht või töötaja jätab pangatähtede ja müntide ehtsuse ja ringluskõlblikkuse kontrollimata.
„Muu asutus“ ei tähenda iga harilikku kaupmeest ja ettevõtjat, vaid sularahavahetajaid, sularaha veoga tegelevaid ettevõtteid ja kasiinosid, kes kõrvaltegevusena käitlevad ja jaotavad pangatähti ja münte pangaautomaatide kaudu.
2014. aastal kõrvaldati maailmas ringlusest 838 000 võltsitud europangatähte. 2015. aasta oli sama näitaja 899 000. Suurem osa, ligi 98% võltsingutest avastati euroala riikides.
Eestis avastati 2014. aastal 481 võltsitud europangatähte ja 128 euromünti. 2015. aastal avastati Eestis 400 võltsitud europangatähte ja 97 euromünti.
