Hädaolukorra riskianalüüs tähendab lihtsalt öeldes mingi konkreetse päästesündmusest põhjustatud hädaolukorra – päästeameti puhul üleujutuse ja doominoefektiga õnnetuse – lahtikirjutust. Kuidas hädaolukord tõenäoliselt kulgeb, mis riskid sellega kaasneda võivad ja kuidas neid maandada. Üks väga oluline osa hädaolukorra riskianalüüsi juures on käitumisjuhised elanikele, kuidas olukorras tegutseda.
Eelkõige soovitame elanikkonnal tutvuda mõlema stsenaariumi põhjal koostatud riskiankeetidega, et olla kursis, mis õnnetused üldse võivad eskaleeruda hädaolukorraks. Ja mis kõige tähtsam – kuidas hädaolukorras käituda, et jääda ise terveks ja kaitsta ka oma lähedasi,
ütles päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakonna nõunik Kristjan Lember.
Riskiankeetide uuendamine tõi kaasa kolm peamist muudatust. Kui varem olid kõik hädaolukorrad koondatud ühte riskiankeeti, siis nüüd koostati riskiankeedid mõlema stsenaariumi kohta eraldi. Uus riskiankeedivorm on detailsem ning seetõttu saab iga hädaolukorda põhjustava päästesündmuse stsenaariumiga süvitsi minna. Uus riskiankeedivorm sisaldab endas ka käitumisjuhiseid ning on seetõttu varasemast informatiivsem.
Varem käsitles päästeamet päästesündmuse hädaolukorra riskianalüüsis kolme hädaolukorra stsenaariumit – üleujutus, doominoefektiga õnnetus ja paljude kannatanutega hoonetulekahju –, kuid peale uuendamist jäi sõelale kaks esimest. Tuginedes erinevatele maandamismeetmetele ning viimaste aastate statistikale, on riskianalüüside koostajad hinnanud hoonetulekahju eskaleerumise tõenäosust hädaolukorraks madalaks.
Vastavalt siseministri määrusele tuleb hädaolukorda juhtival asutusel hinnata enda koostatud riskianalüüsi ajakohasust regulaarselt, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul.
