07.02.2014 Reede

Omavalitsused võivad mujal elajad peagi aadressita jätta

Omavalitsused võivad mujal elajad peagi aadressita jätta
Omavalitsused võivad mujal elajad peagi aadressita jätta PM

Siseministeeriumis valminud rahvastikuregistri seaduse eelnõu peamine muudatus annaks omavalitsusele õiguse muuta vales kohas elavate inimeste registreering kehtetuks, kirjutab Eesti Päevaleht.

Eelnõu seletuskirjas tuuakse esile, et kohalikul omavalitsusel võiks olla suurem õigus algatada inimese elukohaandmete muutmist, kui need ei ole õiged. Seda just omaniku õigustatud nõudmise menetluses, mida praegu võib algatada ainult korteri või hoone omanik. Siseministeeriumi ettekujutuse järgi võiks vald või linn seda menetlust ka ise alustada, kui saab näiteks mõnest registrist või inimese pereliikmelt teada, et too registrisse kantud elukohas tegelikult ei ela, kirjutab Eesti Päevaleht.

Muudatus tähendaks ka, et kui seni on inimene pärast menetlust jäänud täpsemat aadressi omamata valla või linna hingekirja, siis nüüd kustutaks omavalitsus tema elukoha andmed lihtsalt ära. „See on tõuge, mis paneb inimese, kes on jätnud oma elukoha uude kohta registreerimata, oma õiget elukohta teatama. Sest ta ei saa enam aadressi omamata KOV-i teenuseid kasutada,” põhjendas regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas Eesti Päevalehele.

Aadressita inimene võib ilma jääda aga näiteks mõnest toetusest, mida vald või linn talle maksab, jääda lasteaiakohata või soodsama sõidu õiguseta. Hinnanguliselt mõjutaks muudatus esialgu 24 000 inimest, kes jääksid registreeritud elukohast ilma – need on need, kelle puhul on omanik praegu registreeringu tühistamise algatanud, selgitas Pungas.

Piltlikult tähendaks muudatus seda, et omavalitsus lükkaks ise maksumaksja vallast või linnast välja. Pungas möönis, et suurt huvi oma haldusalast inimese kustutamiseks ei pruugi omavalitsusel tõepoolest olla. Rahvastikuregistri korrastamiseks ja teenuste paremaks korraldamiseks koputab aga seadus niiöelda südametunnistusele.

Eelnõu puudutab peale omavalitsusele tulu toovate inimeste ka neid, kelle ülalpidamine on pigem koormav. Eesti linnade liidu nõunik Anne Läns tõi esile, et juhul kui andmete kehtivus lõpetatakse ja inimene omavalitsuseta jääb, antakse talle sellest teada kirjaga, mis saadetakse registrisse kantud aadressile – sellelesamale, kus on tehtud juba kindlaks, et inimene seal ei viibi. Ta sõnas, et inimene ei pruugi teavitust õigel ajal kätte saada ja eelnõu võib probleemide lahendamise asemel segadust juurde tuua.

Pungas selgitas Eesti Päevalehele, et kiri saadetakse registreeritud aadressile, kuna see on elaniku kaitseks puhkudeks, kui omanik peaks elaniku seljataga väitma, et too seal ei ela. „Siis saab ta kirja samal aadressil kätte ning saab omavalitsusele öelda, et elab seal, kuhu on registreeritud,” märkis Pungas, lisades, et selleks on tal aega 30 päeva.

Toetajad

Suno 365 logo 10 Uku tarkvara

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes