07.09.2021 Teisipäev

Õiglane pensionisüsteem võimaldab tõsta kõigi pensionäride pensione

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kohtub septembri jooksul ametiühingute ja tööandjate esindusorganisatsioonidega, et arutada Eesti pensionisüsteemi korrastamise võimalusi. Eilsel kohtumistel MTÜ Kuldne Liiga, Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO, Rahvusooper Estonia, Eesti Teatriliidu, Eesti Balletiliidu ja Transpordi Ametiühinguga arutati soodustingimustel ja väljateenitud aastate pensionide muutmist.

Signe Riisalo, sotsiaalkaitseminister
Signe Riisalo, sotsiaalkaitseminister Foto: reform.ee

„Ühe viimase riigina Euroopas makstakse Eestis teatud ametialadel töötanud inimestele riiklikke pensioneid ülejäänud pensionäridest soodsamatel tingimustel. 1950. aastatest pärit soodustatud ametialade nimekiri on tänaseks aegunud ja ebatäpne. Soovime muuta soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide maksmise korda, et muuta pensionisüsteem õiglasemaks ja toetada varase pensionile jäämise asemel inimese püsimist tööturul. Kohtun septembri jooksul vanemaealiste ja ametiühingute esindajatega, et üheskoos leida ametialade nimekirja alusel pensioni maksmisele hea alternatiiv.“ sõnas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Võimalikud muudatused puudutavad tulevikku, mitte tänaseid soodustingimustel vanaduspensionide saajaid.

Soodustingimustel vanaduspension ja väljateenitud aastate pension on mõlemad säilinud nõukogude ajast, kui sotsiaalmaks oli diferentseeritud, mis tingis ka erineva kohtlemise teatud kutsealadel töötavatele inimestele pensionieas. Praegune ühetaolise sotsiaalmaksu maksmine ning selle arvelt nimekirjas oleval kutsealal töötavale inimesele soodus- või väljateenitud aastate pensioni maksmine põhjustab ebavõrdsust, mida on välja toonud ka Euroopa Komisjon. Mõlemad pensioniliigid pärsivad tööturu paindlikust ning ei taga pensioniskeemides õiglast tasakaalu panuse ja tulu vahel.

Ka töökeskkond on aastatega muutnud ning kunagised ohtlikumad või füüsiliselt raskemad tööd on asendunud turvalisematega, mida on võimaldanud tehnoloogia kasutusele võtt. Samuti on tehtud kättesaadavaks mitmeid tööturukoolituste, tööandjate toetuste võimalusi ning toetusi vähenenud töövõimega töötajatele, tõdeti kohtumistel.

Ka Euroopa Komisjon on pensionite valges raamatus välja toonud, et riigid peaksid piirama enneaegseid pensionile mineku võimalusi ja toetama sellega pikemat tööelu. Näiteks Leedus, Lätis ja Tšehhis kaotati sooduspensionide süsteemid 90-ndatel aastatel, Poolas 2009, Ungaris 2014. aastal.

Aastas läheb väljateenitud aastate pensioni seaduse alusel pensionile 300-400 inimest ja soodustingimustel vanaduspensionile 800-1000 inimest. Kuna paljudel on olnud õigus väljateenitud aastate pensionile ilma vanusenõudeta, jäi 2020. aastal 26% väljateenitud aastate pensionäridest pensionile kuni 45-aastasena (1 inimene 37-aastaselt) ning 65% kuni 50-aastasena.

Väljateenitud aastate pensioni saajatest töötas 2020. aastal üle enam 86%. Seejuures oli täiendav kulu sooduspensionite maksmiseks 2020. aastal ca 40 miljonit eurot.

Pensionisüsteemi õiglasemaks muutmist puudutavad arutelud jätkuvad, septembri toimuvad kohtumised veel Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu, Eesti Metsatöötajate Ametiühingu, Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute Liidu, Keemikute Ametiühingu, Raudteelaste Ametiühingu, Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Tööandjate Keskliidu esindajatega. Kohtumistelt saadud tagasiside põhjal valmistab sotsiaalministeerium oktoobris ette pensionisüsteemi korrastamise väljatöötamiskavatsuse.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!