"Üldine tunnetus on, et põhjused on majanduslikud ja küsimus on jõukuste vahes," ütles Kiisler BNS-ile kommenteerides Eesti sisse- ja väljarände trende aastani 2040. "Kõige parem, mis me teha saame, on jõuda oma jõukuselt võimalikult kiiresti rikkamatele riikidele lähemale, et meie keskmine sissetulek kasvaks jätkuvalt," lisas Kiisler.
Inimeste lahkumine jõukamatesse välisriikidesse ei ole Kiisleri sõnul Eesti eripära. "Näiteks mul oli huvitav kuulda islandlastelt, kuidas siis, kui neil oli tugev majanduskriis, kasvas tugevalt Islandilt väljaränne Norrasse," rääkis Kiisler. "Kuigi meile tundub, et Island on üldiselt väga jõukas, inimeste sissetulekud on väga kõrged, aga ometi, kui see vahe kärises Islandi ja Norra vahel ja kuna Islandilt suhteliselt lihtne Norrasse oli tööle minna, siis väga paljud islandlased selle otsuse langetasid," ütles Kiisler.
"Mida me näeme Eestis ikkagi, on see, et tagasiränne vaikselt kosub, peame lootma, et see trend jätkub, aga eks selle põhialus on majanduslikud võimalused Eestis," nentis Kiisler.
Regionaalministri valitsemisala tellimusel valminud prognoosi kohaselt jätkub aastani 2040 väljaränne Eestist üldjoontes endises tempos ja väheneb vaid mõnevõrra. Optimistlikuma stsenaariumi kohaselt on väheneb aastail 2016-2020 väljaränne Eestist poole võrra ja aastast 2021 on sisse- ja väljaränne tasakaalus.
Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv järgmise ligi 30 aasta jooksul negatiivse loomuliku iibe ja välisrände saldo tõttu 125 000 inimese võrra ning 2040. aastal elab Eestis 1 195 000 inimest.
