27.09.2021 Esmaspäev

Mida teha eriarvamusega korteriühistu koosolekul?

Mitte alati ei ole kõik korteriomanikud korteriühistu koosolekul arutlusele tulevates küsimustes ühel nõul. Kui korteriomanikul on koosolekul eriarvamus, mida ta aga ei soovi kohapeal ette kanda, siis kuidas oleks korrektne see edastada?

Mitte alati ei ole kõik korteriomanikud korteriühistu koosolekul arutlusele tulevates küsimustes ühel nõul.
Mitte alati ei ole kõik korteriomanikud korteriühistu koosolekul arutlusele tulevates küsimustes ühel nõul. Foto: unsplash

„Kui korteriomanikul on mõnes KÜ üldkoosolekul käsitletavas küsimuses eriarvamus, on tal ka kohustus see edastada,“

selgitab Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juhataja Urmas Mardi ajakirja Elamu värskes numbris.

Kui korteriomanik osaleb üldkoosolekul ja tal on eriarvamus, kuid ta seda ei edasta, minetab ta kaebeõiguse kohtus.

Millal peaks eriarvamuse esitama? Mardi selgitab: „Õiguslikult korrektne on olukord, kus eriarvamusele jääv korteriomanik koosolekul sellest märku annab, näiteks öeldes: „Ma jään selles küsimuses eriarvamusele ja palun see protokollida. Esitan oma eriarvamuse kirjalikult lähema kolme päeva jooksul või hiljemalt 14. päevaks.“

EKÜL õigusosakonna juhataja sõnutsi võib korteriomanik oma eriarvamuse ka hiljem esitada, kuid see võiks jääda 14 päeva sisse, sest seaduse kohaselt peab selle perioodi möödudes üldkoosoleku protokoll olema ühistu liikmetele kättesaadav. „Seda võib eriarvamuse esitajale meelde tuletada ka koosoleku juhataja,“ annab Mardi nõu.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!