„See äratab ebameeldivaid mälestusi ajast, mil 2022. aasta kevadel püüdis „valgusfoori“ valitsus salastatusega varjata sõjalise toetuse puudumist,“ ütles endine suursaadik Saksamaal Saksamaa uudisteagentuurile dpa. „Valgusfoori“ all peetakse silmas eelmise Saksamaa valitsuskoalitsiooni koosseisu – sotsiaaldemokraate (SPD), rohelisi ja Vaba Demokraatlikku Parteid (FDP).
Kohe pärast ametisse astumist otsustas Friedrich Merz koostöös kaitseminister Boris Pistoriusega lõpetada info avaldamise Saksamaa relvatarne kohta Ukrainasse. Sellega pöördus ta tagasi varem kasutatud salastamise praktika juurde, mida rakendati Vene täiemahulise sissetungi esimestel kuudel – 2022. aasta veebruarist juunini – kantsler Olaf Scholzi valitsuse ajal.
Merz kritiseeris varem salastamist opositsiooni juhina
Toona opositsioonis olnud Merz kritiseeris teravalt salastatust. „Meile ei anta selgeid vastuseid, kõik taandub vabandustele, puudub täpne info selle kohta, mida Saksamaa tegelikult tarnib. Kõike õigustatakse turvakaalutlustel vajaliku salastamisega,“ ütles ta intervjuus 2022. aasta aprillis.
Küsimusele, mida ta teeks, kui oleks ise liidukantsler, vastas Merz toona: „Ma teavitaksin avalikkust paremini.“ Ta möönis, et relvade transpordimarsruudid peavad jääma salajaseks, kuid lisas: „Me peame avalikkusele selgitama, miks tarnetes tekivad viivitused. Vastasel juhul tekitab valitsus asjatult kahtlusi, et ei täideta lubadusi.“
Melnik: see on venitustaktika
Kaks kuud hiljem andis Scholzi valitsus avalikkuse survele järele ja avaldas veebis üksikasjaliku nimekirja kõigist relvatarneist, mida uuendati regulaarselt kuni valitsuse vahetuseni 6. mail.
Melnik, kes alates maikuu lõpust hakkab esindama Ukrainat ÜRO juures ja oli sõja alguses suursaadik Saksamaal, kritiseeris juba siis salastamise poliitikat. „See venitustaktika sai õiglaselt tugeva kriitika osaliseks mitte ainult Ukraina enda, vaid ka opositsiooniliidri Friedrich Merzi poolt,“ märkis ta.
Ta lisas, et ka praegu, sõja otsustavas faasis, on Ukraina ühiskonna jaoks oluline teada, millist relvastust Saksamaa tarnib ja kui kiiresti. Selliste andmete avaldamine oleks Melniku sõnul tugev signaal ka Venemaale ning avaldaks heidutavat mõju.
„Tuleb anda Putinile selge signaal, milliseid samme uus Saksamaa valitsus sõjaliselt astub, et sundida teda õiglase ja püsiva rahu suunas liikuma,“ ütles Melnik.
Merzi lähikond toob aga esile teistsuguseid argumente. Nende sõnul on salastatusele üleminek tingitud soovist tekitada „strateegilist ebakindlust“ – vastane peaks jääma teadmatusse, et vältida tema võimalikku sõjalist eelist. Relvatarneid puudutava avaliku arutelu vähendamine on sõjapidamise taktika, väidetakse Merzi meeskonnas.
